Teraapialoomad Setu ja Tups toetavad lapsi

Teraapialoomad Setu ja Tups. Foto: Kristi Raava

Aegviidus asuv Tasapisi Targemaks on psühholoog Kristi ja loomaarst Ants Raava loodud mittetulundusühing, mille eesmärk on ühendada oma tegevuses loodus ja inimene.

Psühholoog, loomaterapeut ja koolitaja Kristi Raava vahvasse perekonda kuuluvad lisaks inimestele loomad, kel kõigil tänuväärne töö: aidata lapsi. Abistajate meeskonda kuuluvad ka merisead Setu ja Tups.

Raava sõnul on merisead mujal maailmas teraapialoomadena väga levinud. Eestis teatakse rohkem teraapiakoertest, ent tegelikkuses sobivad lisaks koertele teraapiat tegema ka merisead, kassid, küülikud, linnud ja kalad. Nimekiri ei ole kaugeltki lõplik.

Kolmeaastane Setu ja nelja-aastane Tups aitavad oma psühholoogist perenaisel rõõmustada lapsi, kellel mured liiga suureks kasvand.  Setust ja Tupsist on abi ka teraapiakoer Rosinal. «Vahel, kui Rosina töökoormus hakkab liiga suureks paisuma, siis saavad teda asendada Setu ja Tups,» kirjeldab Raava merisigade tänuväärset tööd.

Teraapia olemus on sarnane koerte omale, kus teraapialoom motiveerib, julgustab ja toetab klienti. Merisigasid saab abistamise protsessi kaasata väga erineval moel. Näiteks saavad loomad osaleda õppeprotsessis. Raava toob näiteks, et kui lapsel on raskusi matemaatika õppimisega, siis ei pea ta arvudega võitlema üksi, vaid tarkusi saab merisigade peal katsetada: merisiga saab mõõta, arvutada looma toidu kogust, mõõta puuri mahtu jne. Nii nagu koerale, võib, merisiga kaisus, lugemist harjutada.

Merisead saavad abiks olla ka peenmotoorika arendamisel. Näiteks saab meriseale salatit lõikuda ja söögiks salati ribasid rebida. Sama harjutuse kaudu saab edasi anda ka hoolimist ja teise elusolendiga arvestamist.

Merisead on suurepärased teraapialoomad, sest nad on rahulikud, sotsiaalsed ja nad teevad erinevaid häälitsusi. Raava sõnul meeldib lastele nende pehmet karva paitada ja hoida neid oma rinnal. Lastes tekitavad nad tunde, et neil on lõputult aega olla nende jaoks olemas.

Loomad annavad lastele teraapias turvatunde ja aitavad luua usaldusliku silla lapse ja terapeudi vahel. Psühhoteraapias saab loomade abil õppida iseennast tundma. Samuti on võimalik tugevdada inimese enesehinnangut koostöös loomaga.

Raava sõnul sobivad merisead hästi neile, kellele meeldivad väiksed ja rahulikud loomad. Merisigasid saab teraapiasse kaasata erinevate häirete korral. Raava toob näite, kus agressiivsusele kalduvatele lastele saab pisike merisiga õpetab lapsele õrna puudutuse võlujõudu. Autismi spektrihäirega last julgustavad merisead suhtlema ja ennast avama. Uuringud näitavad, et loomadel on imeline võime vähendada meie ärevust ja alandada stressi.

Teraapialooma puhul ei ole liigiti piirangut pandud, pigem sõltub kõik konkreetsest loomast endast. Raava sõnul on iga teraapialooma puhul oluline, et talle meeldiks inimesega olla, loom peab suutma paigal püsida ning taluma võõraste inimeste puudutusi ja hääli. Loomade teraapia ja õppeprotsessi kaasamine on näidanud väga häid tulemusi. Samas tuleb Raava sõnul olla inimestena teadlik, et meie «töövahendiks» on elusolend, kellel on omad vajadused.

Selleks, et alustada loomaga tööd, peab inimene olema ette valmistatud ja omama teadmisi, mida tähendab looma jaoks inimeste abistamise töö. Igal hetkel peab püsima meeles, et loom on elusolend, kelle vajadusi tuleb austada ja arvestada.

Tasapisi Targemaks on juba paar aastat korraldanud loomateraapia kursusi oma töös loomi kasutada soovivatele inimestele. Süvenevat  huvi teema vastu näitab see, et paljud «Loomateraapia ABC-l» osalenutest on soovinud kuulata ka kursusi «Loomad nõustamisel ja teraapias» või «Loomad klassiruumis». Ja seda põhjusel, et loomade kasutamine muudab paljud tegevused loovamaks ja vahetumaks.

Koolitusele on oodatud kõik huvilised. Loomateraapiat puudutavatele küsimustele saab vastuseid meiliaadressilt www.tasapisitargemaks.eu