Miks peaks lõvisid kaitsma?

Lõvi Cecil. Foto: Andy Loveridge/AP/Scanpix

Lõvide püsimajäämine on ikoonlõvi Cecili tõttu järjest enam päevakorda tekkiv küsimus. 

BBC portaal tõi välja punktid, miks peaks võitlema selle nimel, et lõvid ei hääbuks.

Me ei tea, miks lõvid lõrisevad

Ainult vähesed kaslased suudavad lõriseda, näiteks tiigrid, lõvid ja jaaguarid. Algul arvati, et lõvid lõrisevad suhtlemise eesmärgil, eriti teineteisest kaugel olles. Endiselt on teadmata, miks lõvid nii sügavalt lõrisevad.

2010. aastal analüüsiti 27 erinevat liiki kaslast. Avastati, et kaslased, kes elasid avamaal - näiteks lõvid - nende hääl oli madalam kui metsas elavatel kiskjatel - näiteks leopard - kelle hääl oli kõrgem.

See avastus ei ole kooskõlas teadlaste varasemate uurimustega, kus leiti, et kõrge hääle kandumist takistab tihe taimestik ning madalamat õhu turbulents. See tähendab, et Aafrika savannides liigub madal hääl avatud maal kehvasti.

Teine selgitus võiks olla, et suured kaslased oskavad häält vajadusel madaldada. See seletaks kassi näugumist ja lõvi lõrinat.

Lõvi lakk on salapärane

Kaslaste seas on lõvid haruldased, sest isane loom suudab kaela ümber laka kasvatada. Karva pikkus võib olla kuni 23 sentimeetrit, värvierinevus mustast valgeni. Varem arvati, et lakk kaitseb isast vigastuste eest, selle idee käis esimesena välja evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin. Viimasel ajal tehtud katsed lükkavad püstitatud hüpoteesi ümber.  

Teine põhjus seisneb selles, et lõvi lakk on emasele loomale ligitõmbav. Lakk näitab isase viljakust ja head tervist. Mida tumedam lakk, seda kõrgem on isase testosterooni tase.

Lõvid oskavad arvutada

Teadlased on avastanud, et lõvidel on oskus arvutada. Kui lõvikoloonia kuuleb kaugemalt üksiku läheneva lõvi möiret, saadetakse alati üks või kaks emast looma vastu. Kui kuuldakse kaht lähenevat lõvi, saadetakse välja neli emast looma. Niimoodi suudavad kassid arvet pidada kui palju on nende ümber omasid ja võõraid.

Lõvid oskavad naljakaid nägusid teha

Kui lõvi tunneb uut lõhna, kirtsutab ta nina ja surub hambad kokku -  see meenutab valugrimassi. Nii tõmbavad kassid lõhna ninna ning hoiavad seda paar sekundit. Ka teised loomad teevad seda, sealhulgas kaslased ja hobused.

Lõvid moodustavad kolooniad

Lõvid on ainsad kaslased, kes elavad koloonias. Enamasti koosneb koloonia ühest või rohkemast isasest ning tihti paljudest emastest loomadest ja kutsikatest. Põhjus, miks lõvid kolooniaid moodustavad on segane. Üks põhjus võiks olla, et emased loomad jahivad kambaga. Selgusetu on aga seos selle vahel, kui palju lõvisid koos jahivad ning kas sellel on seos edukama jahiga.

Teine põhjus võib olla, et koos on kergem territooriumi kaitsta. 2009. aastal tehtud uurimus näitas, et lõvid moodustavad grupid selleks, et kaitsta territooriumi teiste lõvide eest, mitte edukamalt jahti pidada.

Lõvide pärinemine on ebakindel

Inimesed on lõvide olemasolust teadlikud juba inimkonna algusest saati kui meie esivanemad suurte kassidega Aafrikas elasid. Lõvide ajalugu on aga segane. Teadlased on avastanud, et inimesed on suuri kaslasi taga kiusanud, kuni kogu populatsioon inimtegevuse tõttu maa pealt pühiti.

Viimane uurimus näitas, et tänapäeva lõvi esivanem elas umbes 124 000 aastat tagasi. Tänapäeva lõvid on arenenud kahes grupis: ühed elavad Ida- ja Lõuna-Aafrikas, teised Kesk- ja Lääne-Aafrikas ning Indias, kusjuures teine grupp on ohustatud.