Algaval karujahihooajal tohib küttida 51 karu

Karu. Foto: Ove Maidla

Keskkonnaamet otsustas sel aastal alates esimesest augustist algavast karujahihooajast lubada küttida 51 karu, mis on 11 looma võrra enam kui möödunud aastal.

Keskkonnaagentuur esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, maakondlikes jahindusnõukogudes toimunud arutelude käigus tehti ettepanek küttida 68 isendit. 

Keskkonnaameti poolt kokku kutsutud suurkiskjate kaitse ja ohjamise töörühm tegi ettepaneku 51 isendi küttimiseks, mis on lõplik otsus ja mille alusel väljastatakse load, selgus keskkonnaameti pressiteatest.

Maakondade kaupa on karu küttimisõigus järgmine: Ida-Virumaal tohib küttida üheksa, Harjumaal kaheksa, Lääne-Virumaal seitse, Jõgevamaal kuus, Järvamaal ja Tartumaal viis, Pärnumaal neli, Viljandimaal kolm, Põlvamaal kaks ning Läänemaal ja Raplamaal ühe karu. 

Maakonna siseselt võib jaht olla suunatud konkreetsetesse jahipiirkondadesse, et tagada eelkõige jaht nuhtlusisenditele.

Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel.

Karu arvukuse ülemmäära määratud ei ole, mistõttu reguleeritakse arvukust mahus, mis tagab selle stabiilsuse või kerge tõusutrendi. Suurkiskjate komisjoni hinnangul viiks 68 isendi küttimine arvukuse trendi langusesse, seisis pressiteates.

Keskkonnaameti andmetel on karude tekitatud kahjud võrreldes eelmiste aastatega küll tõusnud, kuid tõus on toimunud eelkõige Harjumaal ning limiidi määramisel on arvesse võetud nii 2014. kui 2015. aasta kahjustusi.

Suurkiskjate komisjon otsustas, et karu teemal saadakse kokku ka septembri keskel, et üle vaadata käesoleva aasta limiidi kasutus, et vajadusel teha keskkonnaametile muudatusettepanekuid. Muudatuste aluseks saab olla vaid olukord, kus kahjustuspiirkondadest on karu kütitud, kuid kahjustused on jätkuvalt probleemiks.