Ühe nädala jooksul eksis Viljandi linna kaks madu

Signe Lepik leidis rästiku oma maja lähedalt, väikese kallaku veerelt rohust. Rästiku (vasakpoolsel pildil) tunneb ära sakilise mustri järgi, nastiku aga laikude järgi kaela piirkonnas. Nastik võib olla enam kui meeter pikk, kuid üle 80 sentimeetri pikkust rästikut ei ole leitud. Foto: Kris Süld / Sakala, Elmo Riig / Sakala, Urmas Luik / Pärnu Postimees

Viimase nädala jooksul on Viljandis märgatud kaht elumajade vahele peesitama tulnud madu. Üks neist oli inimesele ohutu nastik ja teine sakilise mustriga mürgine rästik.

Möödunud reedel Köstis koeraga jalutama läinud Signe Lepik juhtus nägema päikese käes peesitavat rästikut, kes oli otsekui veneaegsest entsüklopeediast välja roomanud.

Tavaliselt jalutab Lepik mööda Karja tänavat, kuid et seal käivad ehitustööd, võttis ta seekord suuna maja vastas asuvale luhale, kus on palju põõsaid, lilli ja paar uhket hundinuia. Madu pole seal kandis varem näinud ei Signe Lepik, kes on Köstis elanud 1961. aastast saadik, ega ka ükski tema naaber.

Maod keset linna

Muidu sõnakuulelik koer Reena keeldus korraga edasi minemast – ilmselt tajus, et midagi on teisiti. Siis märkas ka tema perenaine põõsa all värvilist ketast, mida ta pidas esimese hooga laste mänguasjaks.

«Hakkasin uurima ja – issand jumal, see on ju päris uss!» rääkis Signe Lepik. Ta jooksis tuppa, et fotoaparaat võtta ja leiust pilti teha, kuid avastas, et aparaadis polnud filmi. Ta kutsus madu uurima nii mehe kui eemal tegutsevad teetöölised. Madu jäi liikumatuks.

Varem on Signe Lepik heinamaal näinud kährikuid ja metskitsi. Ta meenutas korda, kui oli jalutanud metsast välja, kannul koer, kass ja end neile sappa võtnud rebane. «Ainus, kes oli puudu, oli rästik,» sõnas ta. See, et mõni madu end Viljandi järve ääres peidab, tuli naisele suure üllatusena. 

Märksa ebaloomulikumasse keskkonda oli ära eksinud nastik, kes leiti Männimäelt. Väljakutse peale kohale sõitnud päästjad toimetasid selle inimesele ohutu roomaja tagasi loodusesse.

Nastikul ja rästikul on üsna kerge vahet teha, sest nastikud on suuremad ja neil on kaela peal laigud. Rästik on kuni 80 sentimeetrit pikk, kuid üldjuhul üle 60 sentimeetri pikkusi isendeid pole kohatud. Nastik võib kasvada rohkem kui meetri pikkuseks.

Loodusega peab arvestama

Eestimaa loomakaitse liidu roomajate spetsialisti Kadri Võreli sõnul võivad Köstis roomajate igapäevaelu segada teetööd. Vibratsioon ja lärm ajavad neid liikvele, peesitamiseks vaiksemat kohta otsima. Samamoodi hirmutab rästikud ära laste lärm ja jooksumadin.

«Me ei saa ju kogu loodust endast eemal hoida,» tõdes Võrel.

Et elu koos madudega siiski sujuks, tuleks hoolitseda selle eest, et koduhoov oleks korrastatud. Kui muruniitjaga tihedalt niita, mõjub vibratsioon madudele hirmutavalt ning nad kolivad ära. Kõiksugu kivi- ja oksahunnikud, ehituspraht ning maas vedelevad kiletükid on rästikutele aga mõnus pesategemise paik.

Tasub meeles pidada, et rästik ründab vaid siis, kui talle peale astuda. «Nad kardavad inimest samamoodi nagu inimesed neid,» sõnas Võrel.

Kui aga juhtub, et rästik hammustab, tasub säilitada rahu. Esialgu tuleks juua palju vett, kuid kindlasti mitte alkoholi. Kui ei teki peapööritust, tugevat valu ja paistetust, ei ole vaja arsti juurde minna. Inimesed on väga erinevad: üks vajab ravi, kuid teine ei saa arugi, et rästik on teda hammustanud. Kassid kannatavad rästikumürki väga hästi, kuid koerte ninapiirkond võib teinekord paiste minna. Kui on näha, et paistetus levib kõripiirkonda, tuleks arstilt nõu küsida.