Koer, kes on veredoonor olnud 26 korda

Musta värvi labrador. Foto ei ole uudisega seotud. Foto: Sille Annuk

Suurbritannias elav koer Bramble on päästnud 104 koera elu.

Lõbus labrador Bramble on kauni läikiva kasuka, vahvate kõrvadega ja eelkõige suure südamega päästnud kaheksa aasta jooksul 104 koera elu, vahendab Dailymail.

Sel nädalal andis koer verd 26. kord, mis teeb temast lemmikutele mõeldud verepanga viljakaimaks doonoriks. Nagu inimesedki, annetab koer korraga 450 milliliitrit verd, millega saab aidata nelja koera.

Koera peremees Maria Craddock sõnab, et on oma koera üle väga uhke. «Ma oleksin hullunud kui temaga midagi juhtuks, seega teadmine, et tema on aidanud teiste inimeste kõige armsamaid loomi paneb mind teda veel rohkem armastama.»

Bramble’il on verepanga rätik kaela ümber ning Craddocki sõnul jäävad inimesed tihti üllatunult seisma ja küsivad, kas tegemist on doonoriga. «Paljud inimesed, isegi koeraomanikud, ei tea, et olemas koertele mõeldud verepank,» selgitab Craddock.

Koera sai Maria kaheksa aastat tagasi kui kutsa oli vaid mõni kuu vana. Naine pani oma koera doonorina kirja niipea kui märkas, et kohalikul veterinaarkliinikul on vaja lisaverd. Bramble pidi ootama oma esimese sünnipäevani, sest koerad võivad verd annetada 1–9-aasta vanuselt.

Dooriks olemisel on teisigi nõudmisi: koer peab kaaluma 24 kilogrammi või rohkem, väikekoerad verd annetada ei saa. Põhjuseks toob veterinaar, et kuna verd võetakse 450 milliliitrit, siis väiksemad koerad minestavad. Doonorkoerad ei tohi reisida välismaale, sest see annab võimaluste viiruste levikuks ning koeral peavad olema tehtud kõik korralised vaktsiinid.

Bramble kaalub 34 kilogrammi ning annetab verd kolm kuni neli korda aastas, ent tema doonori karjäär lõpeb juba kuue kuu pärast, mil ta saab üheksa aastat vanaks.

«Ta hakkab seda kindlast igatsema, viime teda tihti verd loovutama, ta naudib seda kogemust. Ta lamab veterinaari juures laual, arst sügab ta kõhtu samal ajal kui veri voolab ning tal on hea olla,» selgitab Craddock.

Pärast vere andmist premeeritakse koera küpsistega ja Bramble saab valida mänguasja, mida ta tahab koju kaasa võtta, tema kaela ümber seotakse tänutäheks punane verepanga rätik.

Enne vere võtmist kontrollivad veterinaarid koera tervist, vere võtmise ajal kontrollitakse pulssi, vältimaks terviseprobleemide teket. Veri kogutakse samasugustesse kottidesse nagu inimestelgi.

Bramble´i eeskujul on doonoriks hakanud ka tema perenaine Maria, kelle sõnul naudib koer ilmselt kogu kogemust siiski rohkem kui tema.

Wendy Barnett, kes lõi loomade verepanga 2007. aastal on tänulik nii Bramble´ile kui ka teistele 6500 koerale, kes on oma panuse andnud. Samas loodab ta, et omanike teadlikkuse tõustes tuleb doonoreid veelgi juurde, sest abivajajaid on palju. Eelmisel aastal annetasid koerad verd 4000 korral, millega sai päästa 16 000 lemmikut. Kuna nõudlus pidevalt kasvab ning tehnoloogia areneb, annab see võimaluse ka raskemateks operatsioonideks, mille tarvis on vaja lisaverd.

Verd kasutatakse liiklusõnnetuse ohvritel, hemofiiliahaigetel, erakorralistel operatsioonidel ning vähi ravimiseks. Veri viiakse abivajajani 48 tunni jooksul.

Enne verepanga loomist lootsid veterinaarid headele loomaomanikele ja patsientidele, kes lühikese etteteatamisega tulid verd annetama. Barnetti sõnul muretses ta koerte pärast, kes vajalikku verd ei saanud, kuni kuulis loomade verepankadest Ameerikas ja Austraalias. Pärast nende külastamist, otsustas Wendy Suurbritanniasse ühe sellise luua.

Verepangal on neli meeskonda, kes võtavad verd ligi 22 koeralt nädalas. Vere võtmine kestab 5-10 minutit ning kokku kestab kogu protsess pool tundi.

Praegu on koerad ainsad, kes saavad verd loovutada. Kassid ja teised loomad peavad lootma vanale süsteemile ehk suure südamega vabatahtlikele. Barnett loodab doonori üsna varsti süsteemi laiendada ka teistele loomadele. «Kassid ei armasta autosõitu ning vere võtmiseks vajalikud aparaadid ei ole sobilikud väiksematele loomadele nagu jänesed või linnud. Loodame ühel päeval ka neile teenust pakkuda.»

Kui Bramble kord doonoriks olemisest pensionile läheb, plaanib perenaine temaga teraapialoomade koolitusele minna, et teha heategevust haiglates, vanadekodudes, hooldekodudes ja koolides et muuta patsientide ja laste tuju rõõmsamaks.