Tiina Toomet: Oleme teadlikumaks saanud, inimesed hoolivad rohkem, loomad elavad kauem

Loomaomanikud on Tiina Toometi sõnul lemmiklooma tervisest palju teadlikumaks saanud.

FOTO: SCANPIX

Vikerraadio saates «Huvitaja» rääkis loomaarst Tiina Toomet veterinaariks olemisest, õppimisest ja kuidas on valdkond Eestis arenenud. 

Loomaarsti amet on äärmiselt oluline, ent inimesed ei tea, kui spetsiifiline see amet tegelikult on.

Toometi sõnul saadakse koolist laiapõhjaline haridus, aga spetsialiseerumine toimub õpingute lõpu poole. Arsti sõnul saab tohtreid jagada kahte rühma: üldarstid ning inimesed, kes on end lisaks palju täiendanud ja süvitsi juurde õppinud. Üldarst peaks Toometi sõnul olema keegi, keda saab usaldada ning kes oskab vajadusel spetsialisti juurde suunata. «Tuletaksin loomaomanikele meelde, et kui perearst ei saa probleemi lahendamisega hakkama, ärge jätke jonni, uurige, kuhu saaksite oma murega edasi minna!» rõhutab Tiina Toomet.

Ametlikku spetsialiseerumist Eestis pole ning tohtrid täiendavad end erinevatel viisidel. Olemas on ka tõsiseid jätkukoolitusi, on arste, kes omandavad doktorikraadi või teevad vajalikud eksamid ning loovad residentuuri.

Üldist arstide täiendamishuvi peab Tiina Toomet väga heaks. Eesti loomaarstid käivad palju rahvusvahelistel konverentsidel ning Euroopa või ülemaailmsetel veterinaarkongressidel on kohal 10–15% loomaarste.

Viimasel ajal on tõusvateks trendideks kiropraktika ja füsioteraapia. Viimasega tegeleb Eestis vaid kaks arsti, ent vajadus on olemas. Kiropraktikaga tegeleb Eestis vaid üks arst, dr. Triin Tohver, kes lisaks hobustele on end täiendanud ka koerte kiropraktikas. Viimase trendina toob Toomet välja käitumisteraapia, mida on väga palju vaja. «Linnaelu elamine annab koertele-kassidele palju pingeid ja sellega tuleks osata ümber käia,» rõhutab Toomet.

Tiina Toomet ise peab end üldarstiks, kes on huvitatud dermatoloogiast. Ta on õnnelik, et enam ei pea patsiente nii palju välismaale saatma, ainult peenemate haigustega. «Välismaale ei saadeta mitte sellepärast, et Eesti arstid poleks võimelised, vaid Eesti on liiga väike, et osta vajalik aparatuur, leida patsiente, olla kogu aeg töös ja värske, see on liiga keeruline. Väiksus seab palju piire,» selgitab ta. Hetkel toob Toomet välja, et puusaproteesimist ei saa Eestis teha, ent kuna veterinaaria areneb kogu aeg, siis see, mida täna ei saa, võib homme juba võimalik olla.

Tänast ülikoolilõpetajate valmidust loomi ravida peab Toomet väga heaks. Kui tema õppis 1992. aastal kliinikut luues enamasti kõike käigu pealt, siis täna leiab ta, et näiteks Tartu Maaülikooli lõpetajad teevad tublit tööd ja paljud lähevad ka välismaale. Tiina Toomet meenutab, et oma kliinikut luues ütlesid paljud Soome kolleegid, et tegemist on just kui Soome veterinaarajaloo muuseumiga: enamasti sai aparaate ja laudu üle mere kolleegide käest.

Arsti sõnul on loomapidajate teadlikkus viimastel aastatel palju tõusnud. Hulkuvaid koeri pole Toometi sõnul peaaegu üldse. «Oleme teadlikumaks saanud, inimesed hoolivad rohkem, loomad elavad kauem.» Samas muretseb arst aeg-ajalt lemmiklooma foorumeid lugedes, et miks inimesed muredega arsti poole ei pöördu. «Olen täitsa ehmatanud kui inimesed foorumis abi küsivad, samal ajal kui minutid jooksevad ja loomale oleks kohe abi vaja,» räägib ta. Inimesi peaks rohkem teavitama, kuhu ja kuidas pöörduda.