:format(webp)/nginx/o/2015/02/11/3756423t1hf32c.jpg)
Teadlased on avastanud põhjuse, miks kassid nurruvad ka siis, kui nad on viga saanud või haiged.
Põhjused, miks kass nurrub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurru-uurimine sai alguse arusaamast, et looduses on kahte sorti kaslasi: ühed, kes ei nurru, vaid lõrisevad – nagu tiigrid, leopardid, lõvid – ning teised, kes ei lõrise, vaid nurruvad – nagu kodukassid, ilvesed, puumad, vahendab iflscience.com.
Võiks ju arvata, et nurruv kass on õnnelik kass, aga see ei vasta alati tõele. Kui varasemad uuringud näitasid, et nurrumine väljendab rahulolu, siis uuest uuringust selgus, et kasside nurrumise taga võib olla ka stress või haigus.
Teadlased tegid kindlaks, et kassi nurrumise sagedus on vahemikus 25–150 hertsi, madalam nurr väljendab rahulolu. Avastati, et madal sagedus aitab kassidel end ravida, mis andis alust arvamaks, et kassid võivad nurruda selleks, et end terveks teha, sest vibratsioon kiirendab tervenemise protsessi.
Kõrge vibratsioon treenib lihase tugevust, mis tähendab, et nurrumine suurendab luutihedust. Paralleeli võiks tuua spordiga: vibratsioon, mis tekib jalgade kokkupuutel maaga, annab sportlasele tihedamad luud. Paikne elustiil on põhjuseks, miks nii kassid kui ka inimesed peaksid luutihedust suurendama.
Nii nagu inimese naer, sõltub kasside nurrumine olukorrast: kassid võivad nurruda ka tähelepanu või toidu saamiseks.