Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/04/13/16002548t1h9226.jpg)
/nginx/o/2015/07/13/4276871t1h5df4.jpg)
Venemaa turismifoorumit otzyv.ru vapustas hiljaaegu uudis, et Hiiumaal olla kurjad koerad rünnanud Vene turisti, mistõttu naine sattus haiglasse.
Toimetus sai asjast teada ühe kunagi Eestis elanud lugeja kirjast, kes on kirglik matkaja ja osaleb aktiivselt mainitud foorumi tegevuses. Tema saatiski meile konkreetse internetiviite. Foorumi ulatuslikust arutelust selgus, et moskvalanna Tatjana Gališnikova on kogenud matkaja, kes eelistab liikuda üksi. Ta oli jõudnud jalgrattal läbi sõita peaaegu kogu Eesti, kuni jõudis 9. juunil Hiiumaale.
-Värava taga või hoovis?
Võõrastemajas peatunud ja turismiinfopunktist vajaliku teabe saanud Tatjana istus jalgratta selga ja asus sõitma. Sõit jäi aga lühikeseks. Naine rääkis foorumis, et pööras teelt kõrvale ja sõitis piki mereranda mööda metsateed, mis viis avatud väravani.
Ühes esimestest postitustest kirjutas ta, et pidas ala mahajäetuks, siis aga tormas äkitsi väravast välja kaks suurt karvast koera otse tema peale: «Mulle tundub, et need koerad ei olnud kodutud, vaid tõukoerad, aga ma ei tea koertest midagi, olid sellised tursked ja karvased, üks ruuge, teine must. Nähtavasti kaitsesid territooriumit.»
Edasistest postitustest siiski selgub, et uudishimulik jalgrattur sõitis avatud väravast sisse, arvates, et rada läheb edasi. «Tagasi minna ei tahtnud ja arvasin, et küll ma läbi pääsen,» kirjutas ta.
«Ma karjusin kogu kõrist appi, aga ümberringi polnud kedagi. Tõrjusin neid jalgrattaga, selg vastu kuuske, kukkusin ja tõusin jälle püsti. Telefon oli taskus, suutsin valida 112 ja kuidagimoodi ära seletada, kus viibin. Politsei tuli kiiresti kohale, ajas koerad minema ja viis mind haiglasse.»
-Jalgratas päästis kõige hullemast
Koerad tegid Tatjanale tublisti viga: «Teksad on puha puru, 50 hammustust, väiksemat ja suuremat – neid õmmeldi üle kolme tunni. Seniajani ei usu, et midagi sellist võis juhtuda ja et kõik lõppes enam-vähem normaalselt. Nägu on terve, pea ja kõht samuti, tänu jalgrattale. 284-eurose arve maksab kindlustus kinni, kaks nädalat käin sidemetes. Asi on selles, et ikkagi olen ise süüdi – sõitsin eraterritooriumile.»
Väraval oli koera kujutav silt, aga matkaja eiras seda hoiatust. Foorumis tundis keegi huvi, mis keeles sildid olid. «Niipalju kui ma mäletan,» vastas Tatjana, «ei olnud sildil midagi kirjutatud, oli ainult koera pilt. Seda võib mõista kuidas tahes, aga mitte hoiatusena, et territooriumile sattudes võid sattuda eluohtliku rünnaku ohvriks.»
«Praegu käis politsei,» kirjutas haiglas viibinud Tatjana, «ütlesid, et peremees elab Tallinnas ja käib siin ainult puhkepäeviti. Territooriumit aga kaitstakse elektriga, seepärast koerad välja ei jooksegi.»
Algul kirjutas matkaja, et koerad tormasid ta peale väravast välja. Vastuolusid sündmuse kirjelduses jagub, aga need võib kirjutada muidugi tugeva šoki peale, mis tabas teravate koerakihvade käes kannatanud naist. Foorumi sõnavõtnud olid äärmiselt ärritunud, nõudsid ränka karistust maaomanikule ja veel rängemat koertele.
-Teadmatus ei vabasta vastutusest
«Mulle selgitati, et maa on eravaldus, aga öeldi, et võin muidugi kohtusse pöörduda, kuid pole selge, kas võin võita või mitte. Ma ei kavatse kedagi kohtusse anda, aga arvan, et toimunu peaks siiski avalikustama,» kirjutas Tatjana.
«Mul on väga kahju,» lõpetas matkaja oma loo, «et minu reis katkes nii dramaatiliselt, aga ma kavatsen ikkagi Hiiumaale ja Saaremaale tagasi pöörduda. Ja mitte kaheks ööks, nagu oli plaanitud, vaid kolmeks-neljaks, soovin peatuda mitmes kohas. Iseenesest mõista ei lähe enam kunagi kuhugi sisse ja kannan kogu aeg gaasiballooni kaasas. Oleksin teadnud, oleksin juba varem valmis olnud. Kes oleks võinud arvata, et midagi sellist juhtub?»
Tatjana Gališnikova on vapper ja kartmatu naine! Viiekümne kaheksa aastasena üksi jalgrattal rändama asuda, tundmata rännumaa keelt ja kombeid, juba igaüks ei riski. Kahju ainult, et venelannale, kellele Eesti nii väga meeldis ja kõige põhjal otsustades jätkuvalt meeldib, tekitas tutvumine Hiiumaaga esialgu ainult hirmu, valu ja kannatusi. Turismifoorumi põhjal puhkab Tatjana praegu Rjazani oblastis.
Kas Tatjana rikkus seadust, kui sõitis eramaale, ja kas koerte peremehel oli ikka õigus värav lahti jätta? Kas koerad jooksid väravast välja või siiski mitte? Me palusime kõike seda kommenteerida nii politseil, koerte asjatundjal, kohalikul elanikul kui ka juristil.
Lugu on õpetlik ka meile, Eesti elanikele: kas me ikka teame, kuhu võib oma uudishimulikku nina torgata või millal on mõistlikum eirata avatud väravat, mis vaid näiliselt tundub meid külalislahkelt ootavat? Lisaks valvekoertele võib ju värava taga olla ka näiteks suvemaja peremees, võib-olla halvas tujus ja jahipüssiga, või lausa kuritegelik jõuk või teab veel, milline ebameeldivus või lausa oht.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
-LISALUGU
Mis on raadiopiire?
Raadiopiire on seade, mille abil luuakse virtuaalne piir, mida koerad ei saa ületada. Seade koosneb kolmest osast: saatja, piirav juhe ja kaelarihm. Juhtme võib asetada aiale või ka maa alla, nii et see moodustab kinnise kontuuri. Juhtme otsad ühendatakse saatjaga, mis läkitab raadiosignaali spetsiaalsesse kaelarihma. Kui koer läheneb juhtmele, annab kaelarihm esialgu helisignaali, siis aga elektrilöögi. Mida lähemale juhtmele koer läheb, seda tugevam on elektrilöök. Raadiopiire ei võimalda koertel märgitud maa-alalt väljuda. Kui inimene satub sel moel piiratud territooriumile, ei tunne ta midagi, sest elektrilööki ei anna juhe, vaid kaelarihm. Majaomanikul ei ole kohustust teatavaks teha, et krundile on paigaldatud raadiopiire. Seega ei tasu võõrale territooriumile isegi avatud väravast minna.
-KOMMENTAARID
Kaja Grak, politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja
Häirekeskus sai kõne 9. juunil kell 12.11. Helistas Hiiumaal asuv naisterahvas, kes enda sõnul oli sõitnud jalgrattal Kärdlast Lehtma suunas ja keeranud paremale, et jätkata sõitu mereranda pidi. Ta sattus eramaja hoovi, kus teda ründasid koerad. Patrull leidis rünnakuohvri Pühalepa vallas Tareste külas. 58-aastane naine viidi haiglasse, kus talle osutati abi. Seejärel naasis patrull sündmuskohale, et korjata kokku kannatanu asjad, dokumendid ja raha. Ala, kus asusid koerad, on piiratud ning paigaldatud on nõndanimetatud raadiopiire, millest kaugemale loomad minna ei saa. Piirdel on mitu silti eri keeltes (kui palju neid on ja täpselt millistes keeltes, politsei ei täpsustanud. – toim), mis annavad teada nii sellest, et piirde taga on koerad, kui ka sellest, et tegu on eramaaga. Kahju, et jalgrattur ei märganud neid silte ja sai kannatada. Koertepidamise eeskirja rikkumist ei täheldatud.
Helgi Põllo, Hiiumaa elanik, giid
Loomulikult on kurb, et juhtus selline õnnetus. Üldiselt on see aga haruldane: Hiiumaad peetakse ohutuks ja sõbralikuks saareks. Ma ei ole sellest juhtumist midagi kuulnud, seepärast on raske kommenteerida, aga siiski tahaksin pöörata tähelepanu kahele asjale. Ma olen samuti rännanud paljudes maades, seljakott seljas, ja sattunud sageli olukorda, kus peab tundmatus kohas otsustama, millist teed mööda edasi liikuda. Ilmselge on see, et koerapildiga silt väraval ei anna lihtsalt teada, et majaomanikul on koer. Ei, see annab teada, et seal «töötab» koer: valvab hoovi ja see, kuidas valvur reageerib tundmatu ilmumisele, ei ole teada. Ja veel: juba värav ise annab mõista, et ees on territoorium, mis on kõrvalistele isikutele suletud.
Juhtum leidis aset suvehooaja algul ja toimumiskoht asub ametlikest turismimarsruutidest mõnevõrra kõrval, seepärast ei kontrollinud omanik nähtavasti vajalikul moel, kas värav on kinni või lahti, sest kohalikud elanikud tavaliselt niimoodi, see tähendab tagavärava kaudu, külla ei tule, vaid kasutavad ikka peasissekäiku. Samuti on teada, et koerad reageerivad agressiivselt liikuvatele objektidele ega armasta eriti jalgrattureid. Mis puudutab sildil oleva teksti keelt, siis õige mitmel maal reisinuna ei ole ma kunagi näinud, et eravalduste aial oleksid hoiatussildid mitmes keeles. Tavaliselt on kiri ikka kohalikus keeles või on üldse ainult pilt ilma mingi kirjata.
Minu soovitus turistidele: kui te ei sõida mööda ametlikku jalgrattateed, vaid suundute kuhugi metsa, olge eriliselt ettevaatlikud, eriti kui kavatsete sisse sõita või astuda piirdega ümbritsetud maa-alale.
Tatjana Tšernjakova, koertekooli Koertedressuur Canis juht ja saksa lambakoerte kenneli Unerschrocken omanik
Kui koer ründab, tuleb kiiresti otsustada, kuidas käituda, aga mõnikord on see päris raske. Öeldakse, et ei tohi näidata, et kardad, aga ettevalmistuseta inimesel on see lausa võimatu. Naine käitus õigesti, kui kasutas jalgratast kaitseks. Ma olen kolmkümmend aastat koertega töötanud ega suuda meenutada ühtegi juhtumit, et nad oleksid kunagi kedagi hammustanud. Asi on selles, et mul on väga kindel põhimõte: kui majja tulevad võõrad inimesed, peavad koerad olema kinni. Ettevaatusabinõusid tuleb kasutada isegi siis, kui oled kindel, et sul on kena armas kutsu. Ma kuulen nii sageli: «Minu koer ei hammusta kunagi kedagi!» Sajal korral ei ole hammustanud, aga saja esimesel hammustab. Isegi raadiopiirde korral ei tohi värav olla lahti! Jah, elektrikarjus annab algul helisignaali, siis elektrilöögi. Aga see pole tugev ja suuremad koeratõud võivad agressioonihasardis löögile vaatamata tormata territooriumilt välja.
Jüri Asari, õigusbüroo Invictus juht
Nagu selgub, pöördus üldkasutataval teel liikunud kannatanu kõrvalrajale, mis viis õuealale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 32. paragrahvi 2. lõige ütleb, et omaniku loata võõral maatükil viibida ei tohi. See puudutab eelkõige õueala. Kui maatüki omanik ei ole seda piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest, siis võib eramaal viibida ka ilma loata.
Avalikus kasutuses olevaid ja erateid võib iga inimene kasutada tee- ja teistes seadustes ettenähtud ulatuses (33. paragrahvi 1. lõige). Teid, mis ei ole rajatised (rajad), võib kasutada jalgsi, jalgrattal või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omanik ei või keelata eratee kasutamist, kui kasutamine põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Liigset koormavust eratee puhul eeldatakse siis, kui see asub õuemaal.
Kas maatüki omanik vastutab kahju eest, mida põhjustasid tema koerad? Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (võlaõigusseaduse 1056. paragrahvi 1. lõige). Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Sealjuures ei välistata ega piirata nõuete esitamist muul õiguslikul alusel. Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest (1060. paragrahv).
See tähendab, et omanik vastutab isegi oma tegevuse seaduslikkuse korral (süüst sõltumatu vastutus). Kannatanul on õigus nõuda hüvitust nii talle põhjustatud ainelise kui ka mitteainelise kahju eest.