Loomaaia lood: Zürichi loomaaed Šveitsis

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumeleopardid Okara ja Orya Zürichi loomaaias mängimas.
Lumeleopardid Okara ja Orya Zürichi loomaaias mängimas. Foto: Steffen Schmidt/AP/Scanpix

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal rääkis Vikerraadio saates Loomaaia lood maikuus külastatud Zürichi loomaaiast. 

Zürichi loomaaed asutati aastal 1929 ning kogu ajaloo vältel on loomaial direktoreid olnud viis, Tallinna loomaaial kümme. Ekspositsioone uuendatakse ja lisatakse pidevalt, viie aasta jooksul plaanib loomaaed väljapanekute arvu suurendada kaks korda.

Suurimaks vaatamisväärsusteks peab Mati Kaal vihmametsa halli ja eelmisel aastal avatud maailma kalleimat elevandimaja.

Vihmametsa hallis elab 42 liiki loomi, kes võivad ringi liikuda vabalt, sealjuures peavad külastajad kindlalt teel püsima. Vihmametsas elab nii leemureid, kameeleone, gekosid kui ka hiidkilpkonni. Hallist saadud tulu läheb Masoala rahvuspargi abistamiseks, kust loomi ja taimi loomaaeda kasvama tuuakse. Ohustatud elanikke viiakse rahvusparki tagasi, uurimaks, kuidas peaks elukeskkonda muutma või parandama.

Maailma kalleima elevandimaja kohta naljatleb Kaal, et kui enne majandussurutist suutsid Baltikumi loomaaiad veel hoogsalt areneda, siis nüüd on kallimad loomaaiad nii kaugele eest ära läinud, et vaid tolm paistab. Elevandid elavad 7000 ruutmeetrises majas, kusjuures suvel on väliala näol veel pinda 1000 ruutmeetrit. Maja näeb Mati Kaalu sõnul välja nagu hiigelsuur kilpkonn, mille katuse pindala on 6800 ruutmeetrit, paksus 90 sentimeetrit ja kaal 1000 tonni. Tegemist on suurima ekspositsiooniga Zürichi loomaaias, mille kogumaksumus on 40 000 šveitsi marki ehk 38 000 eurot.

Lisaks elevantidele elab majas ka teisi asukaid, kellele sobiks Taimaa jõeäärne piirkond. Jõgi, tõsi küll, on asendatud hiiglasliku basseiniga, kus saavad loomauurijad kui ka muidu sõbrad vaadata, kuidas elevandid ujuvad ja toitu otsivad. Mati Kaalu sõnul on elevantide lont ujudes nagu periskoop ja londilised võivad vee all pikalt olla.

Tulekul on direktori sõnul veel palju huvitavat: lähiajal Mongoolia stepp, edasi Austraalia ja Okeaania ekspositsioon ning viie aasta pärast loodetakse saada valmis Aafrika savanni ekspositsioon. 

Zürichi loomaaias elab ka Tallinna loomaaias sündinud lumeleopardipiiga, kellel on juba kolm poega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles