Legendaarsest Eesti piirivalvekoerast valmis lühifilm

Nimesid Dembel, Dunai, Djo­ma ja Djomkin kandud üks Eesti legendaarsemaid piirivalvekoeri, kes teenis piiril 20 aastat ja suri 2000. aastal poolpimeda, poolkurdi ja vaevu liikuvana, on jõudnud ka Soome lühifilmi. „Dembeli truuduse lugu on nii vapustav ja hingeminev, et meil pole Soomest midagi sarnast vastu seada,” rääkis filmimees Untamo Eerola Eesti Päevalehele.

Nimesid Dembel, Dunai, Djo­ma ja Djomkin kandud üks Eesti legendaarsemaid piirivalvekoeri, kes teenis piiril 20 aastat ja suri 2000. aastal poolpimeda, poolkurdi ja vaevu liikuvana, on jõudnud ka Soome lühifilmi.

Dembeli truuduse lugu on nii vapustav ja hingeminev, et meil pole Soomest midagi sarnast vastu seada,” rääkis filmimees Untamo Eerola Eesti Päevalehele.

Dembeli teenistuse tegi eriliseks see, et 1992. aastal, kui Vene piirivalve Rutjalt lahkus, hüppas koer autokastist maha ja jätkas ülesküntud piiriribal patrullimist kuni surmani. Talle oli selgeks õpetatud tema töö ja ta tegi seda lõpuni. Ilmast ja haigustest hoolimata. Kogu küla pidas koera omaks.

Dembeli surma järel võttis teenistuse üle koer Torri, kes käis samuti iga päev piiririba läbi ja leidis alati aega ka Dembeli haual istumiseks.

Kordonis suvitanud lastekodulapsed armastasid Dembelit väga. Küla vahel liikus hulgi ka temanäolisi kutsikaid. 2000. aastal sai Dembeli maine teekond otsa, küla leinas ja sängitas ta mulda piirivalvekordoni aia veerde, sest seal oli ta kodu.

Rutjal suvitav diplomaat Toomas Tiivel luges toona Eesti Päevalehest uudist Dembeli lahkumise kohta ja otsis haua üles. Veel samal sügisel, kui viskiklubi tal külas käis, pandi klubi poolt Dembeli haua juurde plangule puusse põletatud mälestustähis, mis on seal senini, ja kasteti hauda viskiga. Traditsiooni on viskiklubi järginud juba ligi kümme aastat ja alati toonud Dembeli hauale ka oma külalised. Üheks neist oli kuulsa liivlaste rahvamuusikaansambli Skandinieki asutaja Dainis Stalts, kes pani koera loo ka liivikeelse laulu sisse.

2002. aastal paigaldas külarahvas koera hauale mälestuskivi, kus kirjas teinegi rahva hulgas levinud nimi Djoma. Lisaks kirjad „1978–2000. Piiril surmani”.

Dembeli legend innustas kultuuriloolast Indrek Rohtmetsa, kes kirjutas selle üles raamatusse „Kultuurilooline Eestimaa”, mis on ilmunud ka inglise keeles.

Seni viimasena jäädvustas Dembeli loo soome filmimees Untamo Eerola lootuses näidata seda lühifilmina Soome YLE TV 1 hommikuprogrammis.

„Dembeli truuduse lugu on nii vapustav ja hingeminev, et meil pole Soomest midagi sarnast vastu seada,” rääkis filmimees Untamo Eerola.

•• „Nende põhjal peab YLE nüüd otsustama, kas tellib minult veel ligi kolmkümmend lugu Eesti erilistest paikadest, mida soomlastele tutvustada. Aga usun, et tänu Dembelile ma selle tellimuse saan,” rääkis Eerola.

•• Dembeli viimase hooldaja Vello Metsami sõnul leiab ta koera haualt tihti lilli. Ning küla vahel liikuvad suvitajad küsivad, kus asub hauatähis.

•• Toomas Tiiveli sõnul on piirivalvekoer Dembel saanud Kare­pa–Rutja kultuuritegelaste plejaadi liikmeks, olles samaväärne kunstnike Richard Sagritsa, Valli Lember-Bogatkina ja Taniloode perega.