Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Koera või kassi võttes tuleks mõelda ka tema jooksuajale ning teha endale selgeks, et emase loomaga tuleb sel ajal rohkem vaeva näha, kirjutab Tarbija24. Emastel koertel on innaaeg üldjuhul kaks korda aastas kolm nädalat järjesti, isane koer on aga valmis paarituma kogu aeg.
Kadi-Liis Säre ei ole oma puudlit Rondot kastreerida lasknud, sest sel juhul poleks tal võimalik loomaga näitustel käia. Foto: Andres Teiss, Tarbija24
Koera või kassi võttes tuleks mõelda ka tema jooksuajale ning teha endale selgeks, et emase loomaga tuleb sel ajal rohkem vaeva näha, kirjutab Tarbija24.
Emastel koertel on innaaeg üldjuhul kaks korda aastas kolm nädalat järjest, isane koer on aga valmis paarituma kogu aeg. Kassidega on lugu keerulisem, neil ei ole kindlat tsüklivahemikku ja innaaeg võib olla lausa pidevalt.
Kui koeral või kassil saabub jooksuaeg, tuleb pererahval endale selgeks teha, kas loomale soovitakse poegi või mitte.
«Kui pesakond on plaanis, tuleks jooksuajas emast hoida teiste isaste eest kuni paaritamiseni, et vältida juhuslikku paaritust,» ütles portaali lemmik.ee ekspert Kadi-Liis Säre.
«Kui pesakonda ei soovita, tuleb rangelt jälgida, et loom ei tiinestuks. Emasele võib õues jalutamise ajaks panna jalga jooksuajapüksid ning kasutada lõhna kaotamiseks spetsiaalset deodoranti.»
Kui poegi pole kunagi plaanis, soovitab Säre koera või kassi juba pärast esimest jooksuaega lasta opereerida. Enne seda ei pea loomal olema ühtegi pesakonda poegi.
Steriliseerimine ja kastreerimine on Säre sõnul eriti soovitatavad loomadel, kes kannavad mõnda pärilikku haigust.
Kastratsioon võib leevendada isaste koerte mõningaid käitumisprobleeme, näiteks agressiivsust ja hüperseksuaalsust.
Loomaarst Reio Michelson nimetas steriliseerimise ja kastratsiooni ainsaks miinuseks asjaolu, et neid tehakse narkoosiga ja lõikusjärgne aeg on loomale raske.
Kõige hullemal juhul ei ärkagi loom narkoosist, kuid arsti sõnul juhtub seda väga harva.
Kassi steriliseerimine maksab 600 krooni ringis, koerte puhul oleneb see kaalust – näiteks 30–40-kilose koera operatsioon maksab ligi 2000 krooni.
Teine võimalus jooksuaega ära hoida on hormoonsüstid ja -tabletid, mis aitavad innaaega edasi lükata. Neid on mugav kasutada ja ka hind pole eriti kõrge, kuid samas ei pruugi hormoonid looma tervisele kasuks tulla.
Michelsoni sõnul võib hormoonpreparaate saaval loomal tekkida emakapõletik või kasvajad. «Väga pikalt ei tasu neid anda, ainult siis, kui tahetakse jooksuaega lühikest aega edasi lükata,» lisas ta.
Kassidele antakse arstide sõnul tavaliselt hormoontablette, koertele tehakse süst. Tablette hakatakse andma innavahelisel ajal, algul tablett päevas 4–6 päeva järel, hiljem tablett nädalas. Süsti tehakse 5–6-kuuse intervalliga.
Enne süstitegemist või tabletiandmist peaks loomal olema olnud paar jooksuaega. Tablettide ühe nädala annus kassile maksab alla kümne krooni, süst koerale ligi 200 krooni.
Lemmiku poegade vältimine:
• Kui lemmikloomale ei taheta poegi, on esimene võimalus looma innaajal lihtsalt kinni hoida ja teiste liigikaaslastega mitte kokku lasta.
• Teine võimalus on kasutada hormoonpreparaate – süste või tablette – mida tohib aga kasutada vaid lühikest aega, sest need võivad tekitada emakapõletiku või kasvajaid.
• Kolmas võimalus on lasta lemmik steriliseerida või kastreerida.