Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Euroopas kord välja surnud ja 1970ndate paiku taas Ameerikast siia toodud valge lambakoer lööb laineid, konkureerides saksa lambakoera ning kuldse retriiveriga koerakasvatajate südamete pärast, kirjutab Äripäeva lisa Visioon. Valge koer või valge hunt, nagu rahvasuu teda nimetab, on ideaalne pere- ja seltsikoer. Tõu ametlik nimetus Euroopas on 2003. aasta alguses Rahvusvahelise Künoloogia Föderatsiooni poolt kinnitatuna šveitsi valge lambakoer.
Lähisugulased - saksa lambakoer ja šveitsi valge lambakoer. Foto: Monika Laneman, Äripäev
Euroopas kord välja surnud ja 1970ndate paiku taas Ameerikast siia toodud valge lambakoer lööb laineid, konkureerides saksa lambakoera ning kuldse retriiveriga koerakasvatajate südamete pärast, kirjutab Äripäeva lisa Visioon.
Valge koer või valge hunt, nagu rahvasuu teda nimetab, on ideaalne pere- ja seltsikoer. Tõu ametlik nimetus Euroopas on 2003. aasta alguses Rahvusvahelise Künoloogia Föderatsiooni poolt kinnitatuna šveitsi valge lambakoer. Ameerikas tuntakse neid ikka veel valge saksa lambakoera nime all ning valge lambakoer pärinebki saksa lambakoerast. Tõsi küll, välimuselt erineb valge lambakoer meile teadaolevast saksa lambakoerast suhteliselt palju. Euroopas keelati saksa lambakoertel valge värvus ära 1933. aastal. Kõik valget värvi kutsikad hukati, nii surigi valge saksa lambakoer Euroopas välja. Ameerikas jätkati valget värvi saksa lambakoerte aretamist ning Euroopasse jõudis valge lambakoer tagasi alles seitsmekümnendatel aastatel.
Kui saksa lambakoer on kumeralt langeva seljajoonega, siis valge lambakoer peab olema rohkem ruutjas ja kindlasti sirge seljajoonega. Seetõttu pööratakse valge lambakoera kasvatamisel seljajoonele väga palju tähelepanu. Kasvult on valge lambakoer natuke suurem kui saksa lambakoer ning neil on lubatud pikakarvalisus, mis saksa lambakoertel on keelatud.
Aegade jooksul on erinevaks muutunud ka nende iseloom – nimelt on valged lambakoerad tunduvalt tasakaalukamad kui saksa lambakoerad. Nad on sõbralikud ning ei ole sugugi nii agressiivsed, kuid vajaduse korral on siiski valmis ka oma pere eest seisma ning neid ohu eest kaitsma. Valge lambakoer on kogu pere koer ning tema jaoks on iga perekonnaliige tähtis. Valge lambakoera võtmist võib kaaluda inimene, kes otsib just uut pereliiget ja truud sõpra. Lihtsalt aeda tavaliseks turvameheks-valvekoeraks ei ole ta ehk võimalikest just parim valik.
Valge lambakoer on üsna iseseisev ning ei oota ainult peremehelt korraldusi. Kui koeraomanik ei pööra oma hoolealusele tähelepanu, siis püsib ta reeglina inimese lähedal, mängib tema ümber ning tegeleb kõige muuga, olemata seejuures hetkekski pealetükkiv ja tülikas. Paljud valge lambakoera omanikud on kinnitanud, et selle koeraga sünnib nii tugev side, nagu neil ühegi teist tõugu koeraga ei ole kunagi varem olnud.
Valge lambakoer kingib oma südame enda peremehele ja annab seda ka igal kombel mõista. Võõraste inimeste puhul ei ole valge lambakoer pealetükkiv, vaid pigem neutraalne. Lastega on ta kannatlik ja sõbralik, olles valmis mängima niikaua, kuni tal endal lõbus on. Kuna valge lambakoer põlvneb saksa lambakoerast, tuleks seda tõugu neljajalgset võtta pigem kui harrastus- ja töökoera, mitte ainult padjaloomakesena. Valge lambakoer on ideaalne harrastuskoer tänu oma kiirele õppimisvõimele ja rõõmsameelsele töötegemissoovile. Enim harrastatavateks spordialadeks on nende puhul lendpall, agility, kuulekusvõistlused ja jäljeajamine. Näiteks võib valget lambakoera kasutada ka karjakoerana, sest selleks tööks vajalikud instinktid on koeral iseenesest olemas. Valget karva hundid saavad suurepäraselt hakkama nii kuulmis- kui ka nägemispuudega inimeste abikoertena. Samuti on nende hea haistmismeel leidnud kasutust kohtades, kus on vaja teravat nina, aga ka rahulikku käitumist.