Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Jaanuari algas soome hobuse 100. juubeliaasta. Alljärgnev on lühiülevaade möödunud saja aastast tähtsündmustest. Hõimuvelled on oma isikliku maatõugu hobuse toel elanud üle raskemaid ja rõõmsamaid aegu. Soome hobuse arvukus langes soomlaste meelest katastroofiliselt madalale tasemele siis kui karja suurus oli 14000 pead, kirjutab Totalisaator.
Kõigi aegade kiireim soome maatõugu hobune Vierskein pensionipõlve veetmas. Foto: Merja Tuunanen, Hippola
Jaanuari algas soome hobuse 100. juubeliaasta. Alljärgnev on lühiülevaade möödunud saja aastast tähtsündmustest.
Hõimuvelled on oma isikliku maatõugu hobuse toel elanud üle raskemaid ja rõõmsamaid aegu. Soome hobuse arvukus langes soomlaste meelest katastroofiliselt madalale tasemele siis kui karja suurus oli 14000 pead, kirjutab Totalisaator.
Ometi teavad kõik soomlased, et ülimalt ebaõiglaste sõjajärgsete nn sõjavõlgade tasumine olnuks võimatu ilma soome hobuseta. Soome hobune vedas palgid metsast, posti, kaupu ja kõike vedamist väärt asju omal visal ja jonnakal moel.
1907 - Rahvusliku ärkamisaja hoog soosib mitmeid ettevõtmisi. Esimest korda hakatakse tõsisemalt tegelema soome hobuse aretustööga. Otsustatakse asutada kogu riiki hõlmav tõuraamat. Esimesena kantakse tõuraamatusse täkk Ukonpoika. Tõuraamatu pidamine jääb riigi Põllumajandusameti vastutusele.
1909 - Määratletakse esimest korda tõuraamatu sissekannete tingimused. Asutatakse Soome Tõuhobuste Aretuse Keskliit.
1918 - Märade registri pidamine muutub riiklikuks.
1919 - Soome traaviklubid asutavad Soome Traaviringi (traavispordi keskorganisatsiooni).
1924 - Soome tõugu hobune määratletakse kahe eri tüübina. Raksem tüüp ehk veohobune ja kergem tüüp nn sõjaratsu. Korraldatakse esimesed Kuningtraavi võistlused.
1928 - Helsingi Põhjasadama jääl korraldatakse esimest korda traavivõistlused, kus töötab ka totalisaator.
1929 - Täkk Murto läbib kilomeetri ajaga 2.58,8. Seega on 1.30 piir murtud. Siit alates hakatakse selle piiri alistanud soome hobuseid kutsuma tähtjooksjateks.
1939-1945 Soome hobune pidi sõja aastatel kindlustama armee liikuvuse.
1946-1956 Sõjajärgseil ülesehitustöö aastail oli soome hobune see, kellel lasus peamine raskus nii põllumajanduses kui metsatööstuses.
1948 - Märadele asutatakse Traavikuninganna tiitel. Hobutööstuse tippperiood.
1950 - Riigis on kõigi aegade suurim arv hobuseid. Neid loetletakse 408 797. Suur osa on neist soome tõugu hobused.
1954 - Täkk Purje alistab 1.25-piiri tuhandel meetril.
1955 - Soome saabub Nõukogude Liidu traavivõistkond ja nakatab kogu riigi „kuumavereliste palavikku“.
1958 - Nõukogude Liit kingib president Kekkosele kaks kuumaverelist traavlimära. Mõlemad varssuvad samal aastal. Varsad saavat nimeks Tamara ja Katja.
1959 - Täkk Ero-Lohko alistab 1.25 piiri tänapäevasel võistlusmaal (1609m). Siit alates kutsutakse Valikešeloniks soome hobuseid, kes on alistanud 1.25 piiri. Soome Traaviring annab oma sügisseminaril kuumaverelistele traavlitele võistlusloa.
1965 - Üldine hoburegister lõpetatakse. Selle asemele asutatakse jooksuhobuste register. Totalisaatorireeglid muudetakse mängijasõbralikumaks. Mängukäibed hakkavad tõusma ning traavisport hakkab linnastuma.
1970 - Hobumajanduse Liit ja Traaviring ühinevad. Uus organisatsioon kannab esialgu nime Hobumajanduse Keskliit. Hiljem hakatakse seda nimetama Soome Hippos RY.
1971 - Aretustöö korraldatakse ümber. Soome maatõugu hobusele kehtestatakse neli aretussuunda: tööhobune, jooksja, ratsa- ja väikehobune. Riikliku registri aeg lõpeb. Uus register jääb hobumajandusorganisatsiooni ehk Hobumajanduse Keskliidule.
1973 - Suomen Hippos alustab tegevust. Hippose ülesandeks tehakse ka kuumavereliste registri ja tõuraamatu pidamine.
1979 - Traavel Vieteri kogub esimese võistlushobusena miljon marka auhinnaraha.
1984 - Põllumajandus- ja Metsamajandusministeerium defineerib soome hobuse kui aborigeense tõu.
1987 - Riigis on kogu ajaloo väikseim hulk soome maatõugu hobuseid. Neid on vaid 14 000.
1990 - Asutatakse Soome Hobuse Liit.
1993 - Asutatakse Soome Tööhobuse Liit.
1995 - Euroopa Liit kinnitab soome maatõugu hobuse aborigeenseks tõuks.
2000 - Täkk Viesker võidab põhjamaade maatõugu hobuste traavivõistlused viiendat korda järjest.
Soomlaste huvi oma enda maatõugu hobuse vastu hakkab tõusma.
2002 - Täkk Viesker alistab esimesena 1.20 aja. Siit alates hakatakse selle piiri alistanud hobuseid kutsuma superjooksjateks.
2006 - Forssa hipodroomil saavutatakse publiku hulgaks 60 000 inimest.
2007 - Soome hobuse 100. juubeliaasta. Soome maatõugu hobuseid on kogu riigis 19 500.