Teadlased jõudsid oravaid uurides jälile nende teguviisile, mis on omane ka inimestele

Foto: MICHAEL PROBST/AP/Scanpix

Kui inimestel on kombeks esemeid sorteerida teatud näitajate järgi, siis teadlased tegid kindlaks, et oravad teevad sedasama pähklitega.

California Berkeley ülikooli teadlased tegid kindlaks, et oravad jaotavad oma kogutud saagi kvaliteedilt, sordilt ja võimalik, et isegi isiklikest eelistustest lähtuvalt, kirjutab Daily Mail.

Uurimistöö eestvedaja Dr Mikel Delgado selgitas, et oravatel on paindlik strateegia, mida nad toidu kogumisel kasutavad. Teadlaste arvates aitab selline keerukas kogumistehnika kaasa oravate niigi hästi arenenud oskusele peita potentsiaalsete varaste eest kõige hinnalisemaid maiuspalu.

Oravad koguvad aastas 3000 – 10 000 pähklit ning sorteerivad need tüübi järgi, tehes seda umbes nii nagu inimesed, kes näiteks toidupoest tulles ostud kodus riiulitele paigutavad. «Kui otsid hiljem näiteks sibulat, siis vaatad konkreetsesse riiulisse, mitte ei otsi kõiki riiuleid läbi,» selgitas Jacobs.

Teadustöö käigus uurisid teadlased oravaid kaks aastat, kokku 45 isa- ja emaoravat, ning jälgisid, kas ja kuidas oravad pähklisorte peidavad.

Näiteks anti ühes eksperimendis igale oravale 16 pähklit ning jälgiti, mis juhtuma hakkab.

Mõni orav sai pähkli ühes kindlas kohas, kus ta oli harjunud seda saama, teistele loomadele anti pähkel selles kohas, kuhu ta pidi spetsiaalselt oma toidupalale ise järele tulema.

Mõni orav sai pähkleid eri sortide kaupa kindlas järjestuses, teised aga suvalises järjekorras.

Pähklid antud, jälgisid teadlased GPS-seadmete abil oravate käitumist. Need oravad, kes said oma pähklid kätte kindlas kohas, organiseerisid pähklivarud sortide põhjal. Näiteks kui orav sai mandli, suundus ta peidukohta, kuhu oli mandlid varem matnud, hoides pähklisordid rangelt eraldi. 

Aga need oravad, kes said pähklid erinevatest kohtadest, vältisid pähklite vastuvõtmist selles paigas, kuhu nad olid pähkli juba varasemalt matnud.