/nginx/o/2017/09/07/7074555t1h04ca.jpg)
Demokraatia ei eksisteeri üksnes inimühiskonnas. Uuringud on näidanud, et sotsiaalsed kiskjad nagu Aafrika metskoerad võtavad samuti demokraatlikult otsuseid vastu - aevastades.
Demokraatia koerte moodi? Aafrika metsikutel koertel toimub otsustamine nagu inimestelgi
7. september 2017, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks metsikutele koertele, kes elavad Namiibias ning kes on kodukoertega kauged sugulased, aitab kollektiivne aevastamine otsustada, kas jahileminek toimub või mitte, kirjutab National Geographic.
Otsuse jõustub siis, kui karjas on kõlanud piisaval arvul aevastusi. «Nende koerte jaoks on aevastused suhtlemisvorm,» ütleb USAs asuva Browni ülikooli teadlane ja uuringu kaasautor Reena Walker ning kinnitas, et aevastus on nagu signaal, mis aitab koertel ostsuseid kujundada.
Uuringu käigus võtsid Walker ja tema kolleegid eesmärgiks aru saada, kuidas Botwsanas elavad metsikud koerad oma territooriumi märgistavad ning panid tähele, et koerad aevastasid üllatavalt palju.
Walker ja tema kolleegid jälgisid viite karja, millest igas karjas oli 4 kuni 15 täiskasvanud või peaagu täiskasvanud isendit. Enamasti toimus aevastamine koerakarja n-ö jahieelsel kokkusaamisel. Mõned jahieelsed koosolekud lõppesid sellega, et loomad suundusid ühiselt elaval sammul jahile, aga mõnedel kordadel jooksis jahileminek liiva ning koerad tõmbusid peale «koosolekut» varjulisse kohta magama.
Uurijad märkasid mustrit: mida rohkem aevastusi kostus, seda suurema tõenäosusega suundusid koerad jahile. Kui üks karja juhtivatest koertest oli jahikoosoleku algatajaks, oli vaja kolm aevastust, et kari jahile suunduks. Kui jahieelse koosoleku algatajaks oli mõni karja väiksema tähtsusega liige, oli vaja 10 aevastust, et jaht saaks üldse toimuma.