Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Viis asja, mida iga koeraomanik kindlasti teadma peaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: pixabay.com

Lemmiklooma võttes tuleks hoolikalt kodus läbi arutada, kes hakkab loomaga tegelema ja tema eest hoolitsema. Kass või koer on kui uus pereliige, kes vajab iga päev tähelepanu ja hoolt.

Värske koeraomanik ei pruugi aga teada, millele tasuks koerte puhul tähelepanu pöörata. Uurisime Västriku loomakliiniku loomaarstilt Triin Abelilt, mida peaks iga koeraomanik teadma.

Kõrvad

Kas koera kõrvu tuleb puhastada ja kui tihti seda peaks tegema? Abeli sõnul pole vaja kõrvu puhastada siis, kui koera kõrvad on puhtad, seest valkjashallid, neist ei eritu mingit eritist ega lõhna, koer ei pööra oma kõrvadele liigset tähelepanu, ei kraabi ega raputa neid. Samas tuleks koera kõrvu regulaarselt kontrollida, sest siis harjub koer sellega ja nii on lihtsam probleeme märgata.

«Korra nädalas võiks kutsikal lihtsalt harjutamise pärast kergelt kõrvu puhastada,» soovitas Abel. Kõrvade puhastamiseks võta pressitud vatipadi, mis ei eralda kiude, pehme haavatampoon või midagi muud sellist ning niisuta see füsioloogilise lahuse, kõrvapuhastusvahendiga või nende puudumisel keedetud veega. Pühi õrnalt kõrvalesta sisepinda ja kuulmekäiku nii kaugelt, kui sõrm ulatab. Kuiv vatt või tampoon on õrna kõrvanaha jaoks liialt kare. «Kindlasti ei tohi kasutada vatitikke ega alkoholi sisaldavaid lahuseid ja vesinikülihapendilahust. Vatitikud jäägu professionaalidele – sellega võib arst kliinikus kõrvast proovi võtta, kuid kodus kõrva puhastamiseks pole see piisavalt ohutu,» hoiatas Triin Abel.

Hambad

Koera hambaid oleks Abeli sõnul hea puhastada iga päev. «On loomi, kellel pole ka 10-15-aastaselt hambakivi ega igemeprobleeme, kuid paljudel, eriti väikestel koertel, on hambad nõrk koht,» ütles ta. Hammaste puhastamiseks on mitmeid abivahendeid alates harjadest kuni puhastuslappideni. Oluline on leida hambapasta, mis koerale maitseks. Inimestele mõeldud pastad ei sobi kindlasti koerte hammaste puhastamiseks.

«Koerad, kes närivad konte ja kuivatatud liha, puhastavad hambaid mehaaniliselt ise. Aga juba tekkinud hambakivi ja igemepõletike puhul see ei aita,» sõnas Abel ja lisas, et erinevad geelid ja pihustatavad vahendid hõlbustavad suuhügieeni eest hoolitsemist.

Karvkate

Kas koera tuleks kammida? «Koera kammimise vajadus sõltub koera karvatüübist. Lühikese ja sileda karva puhul aitab sobiva harja või kammiga puhastamine lahtist karva eemaldada ning seda võib olla vajalik teha vaid karvavahetuse perioodil,» ütles Triin Abel.

Pikema karvaga koeri tuleb tihemini kammida, mõnda koera peaks kammima lausa iga päev. Ka kammimist tuleks kutsikate puhul harjutada. «Alustada tuleks siis, kui kammimiseks otsest vajadust veel polegi,» sõnas Abel. Pulstunud ja vildistunud karvad tuleks ära lõigata, sest nende lahtikammimine on koera jaoks ebameeldiv ja valus ning sellistes kohtades võib kergesti tekkida nahapõletik. Tähtis on leida koerale sobiv kamm või hari.

Toitumine

Koerale toitu valides peaks arvesse võtma koera vanust, kasvu, elustiili ja omaniku enda võimalusi. «Kõige lihtsam on, kui koerale sobib mõni loomapoes või kliinikus saadaolev valmistoit. Nende puhul kehtib tavaliselt reegel, et kallim toit on ka kvaliteetsem, sellega on rohkem vaeva nähtud ja seda on rohkem uuritud. Neis toitudes on koerale vajalikud ained tasakaalus,» lausus Abel.

Koerale ise toitu valmistades on tema sõnul kõige raskem just see, et mineraalained ja vitamiinid oleksid tasakaalus. Samas ei tasu soetada ainult kallist koeratoitu, sest ka kõige parem ja kallim toit ei pruugi sobida kõigile koertele. Näiteks terviseprobleemidega koerad vajavad tihti eritoitu.

Füüsiline aktiivsus

«Koera valides peab kindlasti arvestama oma elustiiliga,» ütles Abel ja lisas, et koera liikumisvajadus võib sõltuda väga paljudest asjadest. Mõned koeratõud peavad rohkem liikuma kui teised. «Kui näiteks taks, kes on suhteliselt väike tõug ja kes on ette nähtud päevas tundide kaupa metsas või põllul tööd tegema, veedab suurema osa ajast kodus diivanil, siis ei piisa sellest, kui temaga kolm-neli korda päevas poole tunni kaupa rihma otsas jalutada,» selgitas loomaarst.

Töökoera võttes ja tema tegutsemisvajadust eirates on tulemuseks probleemne loom, kes endale ise tegevust otsib, mis ei pruugi aga pererahva soovidega kokku sobida. «Noore koeraga peaks liikuma kindlasti rohkem kui vanemaga, kellele võivad erinevad tervisehädad piiranguid seada,» nentis Abel.

Tagasi üles