Loomad, kes on täitnud sõjaväes erilisi ülesandeid

Foto: Wikimedia Commons

Alates vaenlast jälitavatest merilõvidest kuni spioneerivate kassideni on loomad täitnud sõjaväes erinevaid rolle. Portaal Mother Nature Network on välja toonud kuus viisi, kuidas loomad on oma riiki teeninud.

Delfiinspioonid

Delfiinid on teeninud USA mereväes rohkem kui 40 aastat ning neid kasutati ka Vietnami sõjas. Need intelligentsed loomad on treenitud ära tundma ja kindlaks tegema miine, kahtlastest ujujatest ja sukeldujatest rääkimata.

Mis juhtub, kui delfiin leiab kahtlase isiku või spiooni? Veeloom puudutab ninaga paadi küljes olevat sensorit, mis annab treenerile märku, et delfiini ninale tuleb asetada heli tekitav seadeldis. Seejärel delfiin ujub kahtlase isiku juurde ning puudutab teda selja tagant, mille tagajärjel vabastab seadeldise. Delfiin ujub eemale, ning laevameeskond võtab spiooniga tegelemise üle.

Terroriste jahtivad liivahiired

Suurbritannia salateenistus M15 plaanis 1970. aastatel kasutada liivahiiri, et tabada riiki sisse tulevaid terroriste. Organisatsiooni endise direktori Sir Stephen Landeri sõnul tuli idee Iisraelist, kus liivahiiri sellel eesmärgil lennujaamas kasutati. Loomad olid treenitud kõrge adrenaliinitaseme tuvastamise korral kangi vajutama. Selleks, et lõhnu hiirteni toimetada kasutati ventilaatorit. Häda oli aga selles, et hiired ei suutnud eristada terroriste lennureisi kartvatest isikutest.

Kass-spioonid

Suurriikide salateenistused on töötanud idee kallal kasutada vaenlaste järel luuramiseks loomi. USA Luure Keskagentuuri dokumendid paljastavad, et 1960. aastatel üritati kassidele paigaldada luuramisseadet, et paljastada Nõukogude Liidu saatkondades toimuvat. Projekti käigus, mis sai nimeks «Akustiline kiisu» plaaniti kasutada kassi kui kaugjuhtimisel töötavat pealtkuulamisseadet. Kirurg kinnitas looma kuulmekäiku mikrofoni, kolju alla raadivastuvõtja, looma kere külge pandi peenike traat ja saba pidi toimima antennina. Kui esimene katsealune saadeti pargipingil istunud kahte meest prooviks «pealt kuulama», juhtus aga õnnetu lugu - nimelt kass pargipingini ei jõudnudki, vaid jäi teed ületades mööda sõitnud takso alla ning sai surma. Üsna kiiresti sai ka selgeks, et kasside iseloom selliste ülesannete läbiviimiseks lihtsalt ei sobi.

Sõdurkaru

Poolakatel oli Teises maailmasõjas päris oma sõjakaru. Iraanist leitud süüria pruunkaru Wojtekist kujunes üksuse maskott, kellele meeldis sigarette närida ja sõduritega maadelda. Itaalia lahingutest ilmselt kõige suuremas ja tuntumas Monte Cassino lahingus tassis loom suurtükiväeüksusele mürske. Pärast Teist maailmasõda jäi karu Suurbritanniasse ning oma elupäevad lõpetas ta Edinburghi loomaaias.

Sõjatuvid

Tuvisid kasutas näiteks USA armee Teise maailmasõja ajal. Armeel oli lausa terve tuvide paljundamis- ja treenimiskeskus. Tuvisid treeniti kandma kaasas väikeseid kapsleid, mille sisse sai panna sõnumeid, maakaarte, fotosid ja kaameraid. Paljud ajaloolased väidavad, et rohkem kui 90 protsenti sõnumitest, mida USA armee tuvide abil välja saatis, jõudis adressaadini.

Vaenlast kinni nabivad merilõvid

Treenitud merilõvid on osa USA mereimetajate programmist. Loomad oskavad  nagu delfiinidki miine kindlaks teha ning lisaks püüavad kinni ka sukelduvaid vaenlasi. Selleks kannavad nad suus klambreid, mida saab sukelduja jala külge kinnitada lihtsa vajutuse abil. Merilõvid on nii kiired, et klamber on jala küljes juba enne, kui ujuja seda üldse märkabki. Kui isik on klambriga kinni, tõmbavad sõjaväelased ta seadme külge kinnitatud köie abil veest välja. 

Loe ka: Need on maailma kõige haruldasemad loomad