/nginx/o/2017/08/23/7020071t1hf0ae.jpg)
Hiiglaslikest kuldkaladest kameeleoniteni – on palju lemmikuid, keda ei tohiks vabadusse lasta, kui sa ei suuda nende eest enam hoolt kanda. Siin on kümme looma, kes on looduses üle maailma tõelist jama põhjustanud. Õnneks Eestis on kiima eksootiliste loomade jaoks ebasobiv, kuid sellegipoolest tasub meeles pidada, et kui lemmik käib üle jõu, siis loodusesse laskmine pole lahendus.
1. Rohelised iguaanid. Iguaanid on väga populaarsed lemmikloomad eksootiliste loomade armastajate seas, kuna näevad nunnud välja ja väidetavalt on nende eest ka kerge hoolt kanda. Kahjuks aga on viimane müüt, mida levitavad iguaanide müüjad - tegelikult vajavad nad väga ranget dieeti ja elamistingimusi, et elus püsida. Ka on neid raske kodustada, eriti täiskasvanud isendeid. Seetõttu on neid hulgaliselt loodusesse tagasi lastud. Looduslikult elavad nad Kesk- ja Lõuna-Ameerika soojas kliimas. Loomad, kes on lastud lahti sarnases kliimas (Californias, Floridas ja Havail), on hakanud seal levima ja paljunema, kujutades nõnda suurt ohtu kohalikule ökosüsteemile. Tulemusena on praegu iguaanide omamine Havail keelatud.
2. Kuuba lehekonn. Armsad konnad on samuti eksootiliste loomade kogujate lemmikud, kuid Floridas põhjustab see liik tõelisi probleeme. Neid on raske teiste konnade seast eristada, eriti kuna nad muudavad värvi. Looduslikult pärit Bahamalt, Kuubast ja Kaimani saartelt, kuid praegu möllavad nad Floridas. Kuuba lehekonn on väga agressiivne liik, kes maiustab Florida kohalike konnade, tigude, usside ja sisalikega. Nad suudavad elus püsida linnaaladel, sättides end sisse linnumajadesse ja tiikidesse, kuhu nad munevad. Neid ei tohi mingil juhul soojemas kliimas vabadusse lasta.
3. Küülikud. Küülikud on väga populaarsed lemmikloomad, kuid kui nad lastakse vabaks keskkonda, mis pole neile omane, võivad nad põhjustada palju paha. Parim näide on Austraalia, kus nad lasti küttimise eesmärgil vabadusse aastal 1859. Ainult 24 lasti vabaks, kuid aastaks 1920 oli jäneste populatsioon tõusnud 10 miljardini. On tehtud korduvalt katseid nende arvukust piirata, kuid kuna nad paljunevad kiiresti ja suudavad pea kõiki taimi süües ellu jääda, on see väga keeruline.
4. Kuld- ja karpkalad. Nad paistavad kahjutuna ning on samuti levinud lemmikud, kuid nende loodusesse laskmine võib kohalikule ökosüsteemile karuteene teha. Jällegi on probleem teravaim Austraalias - 2016. aastal püüdsid Perthi ülikooli uurijad loodusest kuldkala, kes kaalus kaks kilo ja oli 30 sentimeetri pikkune. Need suured kalad arvatakse olevat arenenud kuldkalade väikesest versioonist, kes elavad kodustes akvaariumites. Kui nad loodusesse lasta, on neil rohkem süüa ja võimalus kasvada nii suureks, et muutuvad ohtlikuks teistele kalaliikidele. Suuri kuldkalu on loodusest leitud ka Kanadast, hiiglaslik karpkala aga püüti Prantsusmaalt järvest, kuhu ta sattus, kuna keegi püüdis temast lahti saada.
5. Punakõrv-kilpkonn. Tegemist on USAs kõige levinuma lemmikloomana peetava kilpkonnaliigiga, kes originaalis pärit Mehhikost ja Lõuna-Ameerikast. Juba on ta aga põhjustanud tõelisi pahandusi, kuna omanikud lasevad neid loodusesse vabaks. Punakõrv-kilpkonn on jõudnud ka maailma saja kõige invasiivsema liigi nimekirja: esiteks kannavad nad haigusi (salmonellat) ja teiseks nende iseloomu tõttu (agressiivsed). Muide, multikas «Teismelised ninjakilpkonnad» sai inspiratsiooni just punakõrv-kilpkonnade vabaks laskmisest.
6. Kameeleonid. Ilusad ja ebaharilikud loomad, keda lemmikutena armastatakse. Samas ei sobi nad algajale loomapidajale, nii et on palju neid, kes ei saa lõpuks kameeleoni pidamisega hakkama. Nad vajavad rangeid pidamistingimusi, et rõõmsalt elada. Ka ei meeldi neile puudutused ja paitused, nii et kui pettunud omanik nad loodusesse laseb, siis olenevalt elukohast võivad nad suuri probleeme põhjustada. Originaalis pärit Saudi-Araabiast, Florida ja Havai ökosüsteemid on aga kodudest vabaks lastud kameeleonidega väga hädas, kuna sealne kliima ja niiskus sobib neile. Neist on saanud väga invasiivne liik, kes aastas muneb 270 muna. Havail on kameeleoni illegaalne omada.
7. Erak-krabid. Erak-krabisid lemmikloomana pidada on nende lülijalgsete suhtes väga ebaõiglane - vabaduses suudavad nad elada kuni 30-aastaseks, kuid akvaariumis vaid aasta. Neile jääb seal õhku väheks, samuti on nad väga sotsiaalsed loomad, kes vajavad teiste seltsi. Kuid nende loodusesse tagasi laskmine on halb mõte: on väike šanss, et nad leiavad ellujäämiseks vajaliku krabikoloonia, samuti on võimalus, et nad viivad endaga kaasa baktereid ja viirusi.
8. Aafrika hiidteod. Need teod on teatud Aafrika osades delikatessiks, kuid on Ameerika Ühendriikides illegaalsed, kuna mõjuvad loodusele hävituslikult. Aastal 1966 tõi üks Miami poiss endaga kaasa kolm Aafrika hiidtigu, kelle ta vanaema tagaaeda vabaks lasi, pärast seda, kui nad ei suutnud tigude eest enam hoolitseda. Seitsme aastaga oli nende populatsioon tõusnud 18 000 isendini ja Florida osariik kulutas kümme aastat ning üle miljoni dollari, et neist jagu saada. Kuid nad pole kuhugi veel kadunud - nad paljunevad kiirelt ja on tohutu isuga, lisaks kannavad parasiiti, mis põhjustab meningiiti.
9. Tiibkala. Unikaalne kala, kes on pärit India ja Vaiksest ookeanist, kuid nüüd levinud ka Kariibi meres ja Ühendriikide idarannikul. Arvatakse, et nende levik sai alguse kuue kala kogemata loodusesse jõudmisest aastal 1992 ning pärast seda on mitmed akvaariumiomanikud, kes ei suuda kalade eest enam hoolt kanda, neid loodusesse lasknud. Tiibkalad on karnivoorid, kel suur isu, seega vähendavad nad drastiliselt teiste liikide arvukust. Ka on nad mürgised ja väga vastupidavad.
10. Maod. Lemmikuna peetavate madude vabaks laskmine on USAs kaasa toonud palju probleeme. Inimestele meeldivad eksootilised loomad, kuid kui nende eest ei suudeta enam hoolt kanda, nii jõuavadki nad loodusesse. Inimesed arvavad, et teevad roomajatele teene, kui nad vabaks lasevad, kuid tegelikult seavad ohtu nii mao kui ka teiste liikide elu. Lõuna-Florida on hädas näiteks kümnete tuhandete püütonitega.