Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas linnud oma värvikireva sulestiku saavad?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Andrew Fusek Peters/Mercury Pres/Caters News Agency/Scanpix

Paljud linnud saavad uhkustada värvika ja kauni sulestikuga. Mustrid, mida sulgedel näha võib, moodustavad vööte, täppe või hajutatud laike. Aga kuidas need mustrid sulgedele üldse tekivad?

See, et sulgede värvus võimaldab näiteks ümbritsevas keskkonnas looduslikele vaenlastele märkamatuks jääda või hoopiski võimalikke kosilasi ligi meelitada, on üldteada. Palju suurem mõistatus on, kuidas moodustub sulestiku värvus rakutasandil.

Portaal Science Daily avaldas dr Ismael Galváni ja tema meeskonna teadustöö, mis selgitab, mis tüüpi pigmendid värvikombinatsioonide ja -kujundite teket sulestikul põhjustavad.

Selleks on kaks põhipigmenti: esiteks melaniin, mis annab sulestikule laias toonivahemikus mustad, hallid ja pruunid värvid ja teiseks karotenoidid, millest sulgede spetsiaalsete struktuuride abil tekitatakse sulgedele heledamaid ja kirkamaid värvitoone.

Karotenoide linnud ise toota ei suuda ning selleks, et kirkad suled saada, peavad linnud saama need pigmendid toiduga, kust need vereringe abil sulenääpsu jõuavad.

Melaniini seevastu sünteesitakse linnu kehas spetsiaalsetes rakkudes – melanotsüütides. Koostöös karvanääpsudega kontrollivad melanotsüüdid linnu kehas olevat pigmentatsiooni.

Kokku uurisid teadlased 9000 linnuliiki. Selgus, et 32 protsendil liikidest esineb keerukaid sulestikumustreid. Suuremas osas on nende mustrite põhjustaks melaniin. Kui väljenduda kujundlikult ning vaadata linde kui kunstnikke, siis karotenoidid oleksid nende käes kui jäme pintsel värvilaikude tegemiseks, melaniin seevastu nagu peenem pintsel keerukamate detailide väljajoonistamiseks.

Loe ka: Miks on papagoid vilunud inimkõne matkijad?

Tagasi üles