Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Milline saatus ootab Saaremaal äsja nähtud karu?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Karud on üllatavalt head ujujad ning mere olemasolu neid ei piira. | FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Tänavu juuli lõpus nähti Saaremaal peale pikki aastakümneid karu. Kuidas karu eluga Eestimaa suurimal saarel hakkama saab ja kui suur on tõenäosus, et ta sinna jääb?

Spetsialistide hinnangul on oletatavasti tegu noore rännuhimulise isakaruga ning tõenäoliselt viib kaaslase leidmise soov ta peagi Eesti mandriossa tagasi. «Saaremaa jääb talle kitsaks,» arvab Laimjala jahiseltsi esimees Rain Kallas. «Võimalik, et ta käib korraks Sõrves ära, keerab otsa ringi ja läheb tagasi mandrile. Ajalugu on näidanud, et karudel pole saartel suurt midagi teha.»

Karud on väga head ujujad ning selleks, et lahkuda, karu jää tulekut ootama ei pea. Seejuures pole takistuseks ka pikk vahemaa. «Ruhnus olnud karu kadus ka ära. Kuramaal märgati samal ajal aga sama suure jalajäljega karu. Nii et on võimalik, et Ruhnu karu ujuski Lätti,» meenutab aastastetagust Ruhnu karu lugu keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil.

Üldiselt jagab ka Männil arvamust, et Saaremaalt võib karu suure tõenäosusega siiski lahkuda. «Kui ta saab täiskasvanuks ja hakkab endale kaaslast otsima, aga ei leia, läheb ta tagasi mandrile.»

Kui aga karu siiski Saaremaale jääda otsustab, siis ellujäämisvõimalused on tal Männili hinnangul päris head. Ehkki üldiselt on Saaremaa võrdlemisi metsavaene ja karu võib hakata end seetõttu häirituna tundma, on Saaremaa siiski piisavalt suur, et äraelamist võimaldada. Saare põhjaosas, Leisi kandis on ka veidi metsa, kuhu eralduda ning söökigi jätkub piisavalt.

Tõenäosus, et karu võibki otsustada Saaremaale jääda, on täiesti olemas. Peep Männil kinnitab, et loomade käitumist ei ole võimalik kuidagi ette ennustada. «Võtame näiteks Hiiumaal elanud üksikud hundid, kes elasid saarel kõrge eani ega olegi kusagile läinud. Ometi lubas talvine jääkate neil lahkuda. Mõni loom elab ka üksikul saarel üksinda ega kipugi ära.»

Kui karu pahandust ei tee ja saare elanikele peavalu valmistama ei hakka, pole tal karta ka jahimehe püssikuuli.

Tagasi üles