Viis haigust, mida on võimalik koduloomadelt saada

lemmik.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dogs Trust / SWNS.com/Scanix

Zoonoosid on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi. Ehkki nakatumise tõenäosus võib olla üliväike, tasub näiteks lastele varakult õpetada, et lemmikloomi ei maksaks musitada ja peale looma paitamist käsi mitte suhu panna, kirjutab pets.webmd.com.

Toksoplasmoos

Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel see vaevuseid ei põhjusta.

Nakatumine on ohtlik just raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Raseduse ajal saadud esmane nakkus võib põhjustada iseeneslikku raseduse katkemist, loote hukkumist, enneaegset sünnitust või kaasasündinud väärarenguid.

Ennetamisel on tähtis vältida toore või vähetöödeldud liha söömist ning kontakte kasside roojaga saastunud pinnase või esemetega. Peale kassi väljaheidetega kokkupuuutmist, näiteks liivakasti koristamist, tuleks alati pesta käsi.

Ümarussid

Ümarussidest esineb inimestel peamiselt solkmeid, mida on peaaegu ka kõigil kutsikatel. Roojas võivad solkmemunad püsida nakatumisvõimelistena aastaid.

Lemmikloomadele tuleks kindlasti teha ussikuur ning peale kassi või koera paitamist tuleks pesta käsi.

Salmonelloos

Selle haiguse põhjustajaks on Salmonella bakter (Salmonella spp.). Haigus on võimalik saada saastunud toidust, aga ka lemmikloomade väljaheidete kaudu. Koer tavaliselt ise salmonelloosi ei põe, aga eritab roojaga nakkusohtlikke baktereid. Toites lemmiklooma toortoiduga, näiteks toore kanaga, peab seda kindlasti silmas pidama.

Inimestel avaldub haigus 12-72 tundi peale nakatumist. Tekib kõhulahtisus, palavik või kõhukrambid.

Psittakoos

Psittakoos on tuntud ka kui papagoi palavik. Haigustekitaja elab papagoide, tuvide, kanaliste ja kulliliste organismis, —veres, kudedes ja sulgedel ning seda põhjustab Chlamydia psittaci nimeline mikroob.

Kui linnul tekib kõhulahtisus, levitab ta haigustekitajaid roojaga. Inimene nakatub eelkõige lindude kuivanud ekskrementide sissehingamisel ning haigus võib avalduda kas —kerge hingamisteede infektsioonina, kopsupõletikuna või isegi sepsisena ehk veremürgitusena. Õnneks on aga haigestumise tõenäosus väga väike. Näiteks USAs on viimase viie aasta jooksul on näiteks vähem kui 50 haigusjuhtu.

Borrellioos

Bakteriaane haigus borrelioos (Borrelia spp.) ei nakku küll otse loomalt inimesele, küll aga võib koeraga kaasa tulnud puuk valida oma ohvriks hoopis inimese. Koerad on borrelioosi nakkuse suhtes hoopis resistentsemad kui inimesed ja puukentsefaliiti nad praktiliselt ei põegi.

Loe ka: Soome uuring paljastas kasside levinuimad tervisehädad

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles