/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/24/6921681t1h5798.jpg)
Kui vaadelda lähemalt kasse ja koeri, siis võib tähele panna, et vaatamata tõugude paljususele ei ole kassidel märkimisväärseid erinevusi kasvus ega kehakujus nagu koertel. Teadusportaal LiveScience avaldas põhjuse, miks see nii on.
Miks on koeratõud välimuselt ja kasvult nii erinevad, aga kassitõud mitte?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasside puhul on tõuerisustena märgatav näiteks kasuka muster, kas kõhnem või täidlasem nägu või nina pikkus. Koertel on erinevusi kehakujus, kasvus ning oluliselt ka väljanägemises. Näiteks corgid ja taksid on pika kerega ja lühijalgsed, mastifid domineerivad suure näo ja tugevate lõugadega ning samas on nii pisikesi koeri, kes mahuvad hõlpsalt käekotti.
Miks see nii on?
Nii kassid kui ka koerad elasid koos inimesega juba enne seda, kui tekkisid tõud sellisel kujul nagu me neid tänapäeval tunneme. Venemaa lääneosast leitud koeraskelett näitab, et koer kodustati umbes 19 000 aastat tagasi, kassid seevastu kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Viimast kinnitavad Lähis-Idast väljakaevatud luustikud.
Kui aegade hämaruses inimeste ja koerte sõprus arenema hakkas, said inimesed kiiresti aru, et et koerad suudavad täita erinevaid spetsiaalseid ülesandeid. Läbi selektiivse tõuaretuse hakkasid inimesed rõhku panema koerte tõuomadustele, mis antud elukeskkonnas kõige rohkem ära kulusid. Näiteks mereäärsetes piirkondades aretati koeri inimesi päästma, karjamaadel kasutati koeri kitsede karjatamisel. Koeri võeti kaasa ka jahile ning aretati hävitama kahjureid.
«Meie andmeid näitavad, et hoolikal tõuaretusel ja teatud omaduste valimise täpsusel oligi kõige suurem roll selle mitmekesisuse tekkimisel, mida tänapäevall erinevate tõugude puhul näeme,» sõnas USA Rahvusliku terviseinstituudi teadlane Elaine Ostrander.
Seevastu kassid on täitnud inimeste juures elades vaid ühte-kahte ülesannet, milleks ajalooliselt on olnud näriliste püüdja roll ning ülesanne pakkuda seltsi. Selleks, et neid ülesandeid täita, ei ole kassidel vaja olulisi erinevusi kehakujus või kasvus nagu koertel.