Kas loomadel eksisteerib tänulikkus?

Foto: /Caters News Agency/Scanpix

Sotsiaalmeedias ringlevad aeg-ajalt videod loomadest ning lindudest, kes oma käitumisega jätavad mulje, et nad on inimesele enda päästmise eest tänulikud. Nad justkui kallistavad ja isegi vabas looduses elavad isendid lasevad end rahulikult paitada.
 

Lemmikus avaldasime hiljuti video meest kallistavast kondorist. Internetis ringleva video selgituses oli märgitud, et see oli linnu tänu mehele, kes tema elu päästis.

Tekib aga küsimus, kas loomadel tõesti eksisteerib tänutunne? Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran selgitab, päris raske on määratleda, mida peame silmas sõna «tänutunne» all, aga selge on see, et see eeldab loomal teatud isiksuse omaduste olemasolu.

«Viimase aja loomade kognitiivse psühholoogia uuringuid on paljude liikide puhul näidanud neil selliseid käitumise vorme, mida on raske seletada varasemate arusaamadega. Tundub nii, et erinevalt varasematest loomade käitumise uuringutest, mis taandasid loomad, erinevalt inimesest, geenidest juhitud või lihtsalt õppimisvõimelisteks masinateks, esitab tänane loomade kognitiivne psühholoogia järjest enam andmeid, et loomade ja inimeste  loomade kognitiivse maailma vahel on suur oluline ühisosa,» tõdeb Maran.

Samas tunnetavad kõik liigid maailma erinevalt ja seda sõltuvalt oma meeltest, eluviisist ja elupaigast. Seetõttu on väga raske mõista inimesel temast erineva liigi sisemaailma. Näiteks, kuidas saaks inimene tunnetada maailma samaviisi rästik, ei saa ju kuidagi ta meelte sisse. «Sestap nii kummaline kui see ei näi, meil ei jää muud ole kui mõõta teiste loomade olemust läbi iseenda, aga tehes seda targasti.  Tulles tagasi loomade tänutunde juurde, siis üksikute vaatluste põhjal on raske midagi otsustada, kuid meie endale sisemaailmale kasulikum kui arvame, et see võib olemas olla,»  selgitab Maran.