Maakägudel on hea nipp, kuidas metsasügavuses kiskjate käest pääseda

Foto: Wikipedia

Lõuna- ja Kesk-Ameerika tihedates metsades elavad maakäod on õppinud, kuidas teha järele sigalaste sugukonda kuuluvate pekaaride hammaste plaginat. Teadlased arvavad, et linnud on õppinud seda tegema sellepärast, et petta ära kiskjaid ning vältida nahkapanekut.

Maakäod järgnevad sageli pekaaride karjale, et nokkida ussikesi ja putukaid,  kelle elu-olu leheprügis tuhinavad pekaarid ehk nabasead häirivad ning teineteisele kasulik kooselu on teadlaste hinnangul viinud selleni, et maakäod on õppinud järgi tegema loomade häälitsustki, kirjutab New Scientist.

Brasiilia Bahia föderaalülikooli teadlastegrupp tegi ökoloogi Cibele Biondo juhtimisel kindlaks, et maakäod on õppinud oma nokkadega tegema sama heli nagu teevad nabasead, kui nad hammaste plagistamisega kiskjaid eemale peletavad.

Selleks, et teada saada, kas tegu on lihtsalt kokkulangevusega või on tegemist tõesti otsese jäljendamisega, keskendusid teadlased jäljendatava heli uurimisele ning võrdlesid seda heliga, mida teevad maakägude väga lähedased sugulased - jooksurkäod.

Loogiliselt võttes peaksid see heli, mida mõlemad kägulaste sugukonda kuuluvad linnud noka abil teevad, sarnaselt kõlama, aga analüüsid näitasid hoopis midagi muud. Teadlaste hinnangul on maakägude akustika pigem sarnane helile, mida nabasead hambaid klõbistades teevad.

Teadlased arvavad, et kägudel on kasulik jäljendada nabasigade häälitsust, sest nende elukeskkonnaks on tihe ja paks mets, kus kiskjad peavad lootma rohkem oma kuulmis-, mitte nägemismeelele. Käod võivad petta neid sellega, et teevad pekaaride häälitsusele sarnanevat nokaklõbinat, luues mulje pekaaride kohalolust.

Samas on Biondo mõelnud ka teiste selgituste peale. Näiteks see, et maakäod nabasigadele sarnast häälitsust teevad, võib olla märgiks, et nabasead ja käod teevad omavahelist koostööd selleks, et teineteist kaitsta. Linnud on võtnud endale valvurirolli, samal ajal kui nabasead hoiavad ründajaid eemal.

Biondo meeskond soovib maakägude ja pekaaride käitumist edasi uurida. See on teadlastele aga üsna suur väljakutse, sest mõlemad liigid on raskesti tabatavad.