Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Brüsseli lobiorganisatsioon: Eesti eesistuja programm tekitab küsimusi loomade heaolu kohta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: PEETER K/Scanpix

Euroopa Liidu lobiorganisatsioon Eurogroup for Animals saatis eile välja teate, milles lahkab Eesti algava eesistumise programmi veterinaar-, taimekaitse- ja toiduküsimuste seisukohast. Uue eesistujariikide kolmiku (koos Bulgaaria ja Austriaga) alguspunktina aitab see programm seada üldise suuna neis valdkondades järgmiseks 18 kuuks.

Eesistuja programm on üles ehitatud kolme põhiprioriteedi ümber: võitlus antimikroobikumiresistentsuse (AMR) vastu; valmisoleks piiriülesteks loomataudideks ning nende ennetamine, ohjeldamine ja likvideerimine ning poliitilise kokkuleppe leidmine õigusloomeliste ettepanekute osas veterinaarravimite ja ravimsööda kohta.

Eurogroup for Animals hinnangul asub eesisistujariikide kolmik tööle määrava tähtsusega ajahetkel loomade heaolu jaoks ELi tasandil. Järgmise kahe aasta jooksul võetakse vastu rida delegeeritud õigusakte ja rakendusakte loomatervise määruse ja ametlike kontrollide määruse kaudu, millest paljud võivad loomade heaolu edendada või takistada. Nende kõrval võime näha uute ELi loomade heaolu tugikeskuste loomist lisaks tööle, mida alustatakse uue ELi loomade heaolu käsitleva platvormi raames.

Hoolimata ülalnimetatud tunnustust väärivatest eesmärkidest ja teretulnud sõnastusest, mis viitab ühtse tervise («One Health») käsitusele, on loomade heaolu vallas rohkem küsimusi kui vastuseid; väidetakse pressiteates.

Näiteks ei ole selgelt aru saada, millised meetmed on tegelikkuses ette nähtud lammaste katarraalse palaviku, linnugripi, nodulaarse dermatiidi ja sigade Aafrika katku vastu võitlemiseks peale juba hetkel läbi viidavate? Vaja on tugevdatud bioturvameetmeid, muudetud tingimusi loomapidamishoonetele ja võimalusel vaktsineerimisprogramme. On võimalik ja vajalik võtta rohkem meetmeid antibiootikumite rutiinse kasutamise vastu põllumajandusloomadel. Üks viis oleks koondada liikmesriigid uue teekaardi ümber, mis on loodud, keelustamaks järk-järgult rutiinselt teostatav, kuid ebavajalik põrsaste kastreerimine kõikjal ELis.

Eesistuja on küll lubanud «toetada ja täiendada» uue ELi loomade heaolu käsitleva platvormi raames läbiviidavaid meetmeid, milles osalevad Eurogroup for Animals ja kuus liikmesorganisatsiooni. Kuid jääb ebaselgeks, kuidas see saaks või võiks toimida, võttes arvesse, et Nõukogu eesistujal ei ole platvormis endas määratletud rolli. Veelgi enam, kuigi programm mainib konkreetselt selles kontekstis loomade heaolu transpordil, tuleb märkida, et platvormi töösuunad ei ole otsustatud ega ole ka välja kuulutatud allrühmi. Murettekitavam on asjaolu, et eraldi mainitakse pikamaavedu (st üle kaheksa tunni), mille piiramist soovivad näha Eurogroup for Animals ja mitmed liikmesriigid, sh Eesti loomakaitseorganisatsioonid.

Eurogroup for Animals väidab, et eelmine eesistujate kolmik, Madalmaad, Slovakkia ja Malta, andsid loomade heaolule oma agendades selge koha ning juhtisid teemade käsitlemist ettevaatavalt, edendades võtmetähtsusega eesmärke ja, mis kõige olulisem, viies ellu platvormi enda asutamise. Sarnast ambitsioonikust praeguselt eesistujalt võiks kasutada arutelu arendamiseks loomade heaolu rolli üle rahvusvahelises kaubanduses, uue Euroopa strateegia edendamiseks loomkatsete asendamiseks, vähendamiseks ja täiustamiseks, rutiinse põllumajandusloomade kehaosade moonutamise järk-järgulise lõpetamise saavutamiseks või uute uimastamis- ja tapmismeetodite uurimiseks loodusest püütud kalade jaoks (eriti aasta lõpus avaldatavate kauaoodatud aruannete valguses, mis puudutavad kalade heaolu vesiviljeluses).

On selge, et Eesti kodanikud soovivad, et loomade heaolu kaitseks tehtaks rohkem ära, nii riiklikul kui Euroopa tasandil. 95% inimestest, keda küsitleti eelmisel aastal Eurobaromeetri loomade heaolu käsitleva eriuuringu raames, leidis, et põllumajandusloomade kaitse on oluline. Sarnaselt soovib 74%, et EL teeks enamat, edendamaks rahvusvaheliselt teadlikkust loomade heaolust, ning üle poole vastanutest oleks valmis maksma rohkem toodete eest, mis pärinevad loomade heaolu eest hoolitsevatest tootmissüsteemidest. Loodame nüüd, et eesistuja võtab teadmiseks omaenda kodanike mured, näitab, kuidas mõned tema ülalnimetatud plaanid viivad üksikasjades edasi loomade heaolu ning eelkõige võtab ennetavalt sihipäraseid lisameetmeid. Seniks oleme jäetud silmitsi arvukamate küsimuste kui vastustega; leitakse Eurogroup for Animals pressiteates.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus juhataja Kadri Taperson leiab, et Eesti eesistumine võimaldab ka loomakaitsjatel senisest enam üle-euroopalistele teemadele tähelepanu tõmmata. «On ju lootustandev, et üliliberaalne Eesti keelustab tõenäoliselt just eesistumise ajal tsirkustes metsloomade kasutamise; loomade eestkostjatel on plaanis ühineda mitme üle-euroopalise kampaaniaga ja arendada üldist suunda karusloomakasvanduste piiramisele ja kaasa rääkida ka näiteks hobuste pidamistingimuste kehtestamisele. Ka Eesti digitaalarengu tutvustamisprogramm võib kaudselt pakkuda lahendusi loomapidamisvaldkonnas.»

Tagasi üles