Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Huvitav teada: miks on linnumunad erineva kujuga?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Tim Ireland/AP/Scanpix

Kõikidel linnumunadel on üks funktsioon – kaitsta ja pakkuda toitu alles väljakujunevale linnupojale. Aga linnumunadel on erinev kuju, mis sõltub suuresti linnuliigist. Teadusväljaandes Sciences avaldatud uuringu tulemused selgitavad, et vastuse saamiseks küsimusele, miks linnumunade kuju on erinev, tuleb heita pilk lindude tiibadele.

Vastuse saamiseks töötasid teadlased välja arvutiprogrammi nimega Eggxtractor, mis klassifitseeris linnumunad vastavalt assümeetriale ja elliptilisusele. Elliptilise kujuga linnumunad on veidi justkui väljavenitatud, kuid otstest ümarad. Linnumunadel, milles esineb assümeetrilisust on üks ots ümaram, teine teravam.

Uurimistöö aluseks võtsid teadlased Californias Berkeleys asuva selgroogsete zooloogiamuuseumi digitaalsete kujutiste andmebaasi ning joonestasid Eggxtractori abiga üles peaaegu 50 000 muna. Teadlased leidsid, et linnamunade kuju vahedus ümarast kuni väga teravaotsalisteni.

Ühe populaarse hüpoteesi järgi mõjutab muna kuju pesa asukoht: linnud, kes pesitsevad kaljudel, munevad teravama otsaga mune, sest juhul kui muna pesast välja põrkab, siis ta alla kukkudes pöörleb ümber oma telje, mitte ei veere otse kaljult maha. Teine oletus on, et teravaotsalised linnumunad mahuvad paremini pessa ära.

Aga lähemal uurimisel selgus, et globaalsel tasandil ei mängi need näitajad rolli, vaid linnumuna kuju on seotud hoopis linnu tiibade kuju ja mõõduga. Üldiselt on loodus seadnud niimoodi, et munasse «pakitakse» võimalikult palju toitaineid, aga selleks, et lennata, peavad linnud säilitama oma nõtke ja saleda kehakuju ning linnumunad ei saa liiga laiad olla.

Näiteks tirgud on kiired ja jõulised lendajad ning nemad munevad assümeetrilise kujuga mune. Samamoodi ka kurvitsad, sest nemadki läbivad pikki vahemaid.

Albatrossid on ühed suuremad rändajad ning nemad munevad ellipsikujulisi mune. Aedpäll elab väikesel territooriumil, läbib lennates lühikesi vahemaid ning muneb peaaegu ümara kujuga mune.

Loe veel: Põhjus, miks tuvipoegi kunagi näha ei ole

Tagasi üles