/nginx/o/2017/06/21/6804919t1h03d5.jpg)
Suve algus on toonud kaasa kevadel koorunud linnupoegade iseseisvumise ning pesast lahkumise. Mõnede linnuliikide esindajatel toimub pesast lahkumine varem kui täieliku lennuvõimelisuse saavutamine ning teadmatusest võivad murelikud inimesed, leides puu alt üksiku linnupoja, sulelisele hoopis halba teha.
Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefon on viimastel nädalatel olnud lindudega seotud abipalvetest lausa punane. Seltsi hädajuhtumite juhi Maaja Mälli sõnul ongi praegusel hooajal tervelt 75 protsenti abipalvetest seotud just lindudega. «Kajaka- ja varesepojad on pesast välja tulnud, aga ei oska veel lennata ja maapinnal olevad linnupojad muudavad inimesed murelikuks.»
Ehkki leidjale võib tunduda, et pesa all kükitav linnupoeg on abitu, ei ole see sugugi nii. Loomakaitsjad rõhutavad, et kui puu all olev linnupoeg on terve ja aktiivne, pole mingit põhjust minna sekkuma. «Pigem lasta tal olla, sest nii nagu õige ema oma last maha ei jäta, on looma- ja linnulastega täpselt samamoodi. Kui on poeg välja hautud, siis enamus linnuvanemaid on väga tublid ja hoiavad oma lapsukest igati,» selgitab Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liige Kadri Võrel.
See, kui hästi linnupojad peale pesast lahkumist lendama hakkavad, on liigiti erinev. «Väiksemad linnud õpivad üldjuhul pesast väljas olles paari päevaga päris hästi lendama, kuid varesepojad võivad nädal aega pesa juures maas olla. Kajakad kipuvad tulema pesast peaaegu vastkoorununa ning võib kuluda poolteist kuud enne, kui linnupoeg korralikult lendama hakkab,» räägib Võrel.
Juhul, kui laps on linnupoja koju toonud, annab Võrel soovituse lind kindlasti pesa juurde tagasi viia, sest vanalinnud lõhna ei tunne ja see, et linnupoeg on korraks inimese käes olnud, ei tee talle kuidagi halba.
Kui vähegi võimalik, võib linnupoja ka kohe pessa tagasi tõsta. Eriti kehtib see just pääsukeste puhul, sest pääsukeste pesad ongi suhteliselt õrnakesed ja võivad alla kukkuda. Üles korjatud pesariismed võib alusele kinnitada ning asetada tagasi vana koha peale. «Kui seda teha ei õnnestu, on abi ka sellest, kui võtta pääsupoeg pesast ja panna teiste pääsukeste pessa, kus on umbes sama suured pojad ja teine ema kasvatab võõradki pojad ilusti üles. Linnud lõhna ei tunne ja poegi üle lugeda ei oska,» sõnab Võrel muheldes.
Hea tahe võib hoopis kahju teha
Loomakaitsjate sõnul toob terve ja elujõulise linnupoja koju viimine kasu asemel pigem kahju, sest esiteks on see täiesti mittevajalik ja teiseks linnule ohtlik. Inimene ei suuda pakkuda seda toitu, mis on looduses ega õpetada linnupojale, kuidas toitu leida. «Olen näinud varblasepoega, keda kasvatati muru ja saiapudi peal ja tulemuseks oli väljaarenemata sulgedega lind. Olen näinud ka kurepoega, keda toideti muuhulgas kurgi ja salatiga. See kurg murdis seistes jalaluu ning lõpuks suri,» toob Võrel kurbi näiteid juhtumitest, mida inimeste teadmatus võib kaasa tuua.