Inimese poolt vaevatud: käitumishäired, mis võivad stressis loomadel esineda

Mariann Prooses
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

Stress, üksildus ja hoolimatus mõjub loomade vaimsele tervisele samamoodi nagu inimestele, põhjustades sundkäitumist ning häireid liigiomases käitumises, kirjutab portaal Mom.me.

Sõjaväekoerad ja posttraumaatiline stress

Samamoodi nagu sõduritel, võib ka sõjaväekoertel esineda posttraumaatilise stressi ilminguid. Koeraspetsialistid on näinud Iraagist naasvaid problemaatilisi koeri, kellele töö pommikoerana on jätnud psüühilise trauma. Need koerad käituvad olukordades, kus peavad teiste koerte või inimestega kokku puutuma, hirmunult ja tagasitõmbunult. Õnneks on vastava väljaõppe saanud veterinaare, kes sellise probleemi all kannatavaid koeri aidata oskavad.

Šimpansid ja ärevushäire

Laboris oma elu veetvate šimpansite käitumine on vabas looduses elavatest liigikaaslastest tunduvalt erinev. Sama on täheldatav ka loomaaias elavatel šimpansitel.  

Vangistuses elamine põhjustab šimpansitel ärevust, mis omakorda on põhjuseks vaimuhaigusele sarnanevale käitumisele. Selle ilminguks on edasi-tagasi kiikumine, uriini joomine ning oma keha tagumine.

Farmisead ja anoreksia

Isegi loomadel on teinekord täheldatud söömisest keeldumist ehk anoreksiat. Loomadel on toit küll ilusti nina ees, kuid söömisest keeldumise põhjuseks võib olla ümbritsevast keskkonnast tulenev stress. Näiteks võivad farmisead end näljutada. Ühes söömisest keeldumisega võib vangistuses elavatel sigadel esineda ka üliaktiivsust.

Papagoidel, kakaduudel ning teistel puurilindudel esinev sulgede väljakitkumine

Sulgede väljakitkumisel võib olla mitmeid põhjuseid: mõnikord on linnud ärevuses või ülierutunud, kuid nad võivad seda teha ka igavusest. Inimestel on selle haiguse vasteks trihhotillomaania ehk juuksekiskumismaania.

Kassid ja obsessiiv-kompulsiivne häire

Häire väljenduseks on näiteks enese liigne peremine, pidev näugumine ja kanga lutsutamine. Veterinaarid usuvad, et kassid võivad kasutada sellist käitumist n-ö enese lohutamiseks. Mõned sellised harjumused vabastavad asjus valu leevendavaid kemikaale, mis aitavad loomal ärevusega toime tulla.

Kui obssessiiv-kompulsiivse häire esineb pikemat aega, pakubki see kassile leevendust ja kui inimene õigel ajal ei sekku, võib häire jäädagi looma elu segama.

Hobused ja ärevusest tingitud käitumine

Hobused, kes peavad pikki perioode tallis veetma, võivad kergesti langeda igavusse või kannatada ärevuse all. Kui loom ei saa ennast välja elada, võib ilmneda käitumist, mis hobuse omanikule sugugi meeltmööda ei ole - näiteks puudetailide närimine, löömine ja kohapeal tammumine.

Loe veel: Neli põnevat fakti hobuste kohta

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles