/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592673t1h33c6.jpg)
Lüürasabad on tuntud oma erilise lauluoskuse poolest. Nende repertuaari kuuluvad teiste lindude siristamised, remondihelid, fotokaamera klõpsud ja isegi väikelapse nutt.
Parem kui papagoi! See lind on meister kõikvõimalike häälte järele tegemises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lüürasabad on Austraalia ühed tuntumad kohalikud linnud. Peamised levialad on Victoria, Uus-Lõuna-Walesi ja Queenslandi osariikide vihmametsad. Üldiselt on need linnud häbelikud ja neid ei ole kerge märgata. Ka lennuoskus ei ole nende lindude kõige tugevam külg, aga seda ei lähe neil ka oluliselt vaja.
Lüürasabade võlu peitub isalindude ilusas lüürakujulises sabas, mille abil ta potentsiaalseid partnereid ligi meelitab ning erilistes lauluhelides, mida isalind kasutab oma territooriumist teavitamiseks ning emalindude ahvatlemiseks. Mida erilisem on laul, seda parem.
Need faasani suurused linnud oskavad järele teha teiste lindude häälitsusi ning teisi metsahelisid, näiteks tiiva- ja nokalööke ning erinevaid hüüdeid, kirjutab Wikipedia.
Lüürasabade laulu on kuulda aasta läbi, aga kõige intensiivsemat just paaritumishooajal. Ka inimkeskkonnaga seotud helide matkimine ei valmista linnule mingit probleemi. Ta suudab järele teha väikelapse nuttu, kaamera klõpsatusi, sae helisid ning häälitseda nagu autoalarm.
Inimkeskkonnaga seotud helide imiteerimine ongi omane eelkõige vangistuses elanud lindudele. Väljaane The Conversation kirjutab, et Adelaide loomaaias elanud lüürasaba nimega Chook oli kuulus selle poolest, et oskas teha meisterlikult saagide, puuride ja haamrikoputuste helisid.
Levinud uskumuse järgi võttis lind need helid oma repertuaari ajal, mil loomaaias pandapuuri ehitati. Chook, kes suri 2011. aastal 32-aastasena, oskas ka hõigata «Tere, Chook!».