Nõelad, nöörid ja stringid ehk mida on loomade kõhust välja opereeritud

Mariann Prooses
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Clara Molden/UPPA/Photoshot

Õmblusnõelad, mänguasjad, patsikummid – need on vaid osa ohtlikest esemetest, mis võivad kogemata lemmikloomade kõhtu sattuda.

Markantsematest näidetest nimetavad loomakliinikute töötajad isegi kelgunööri, sokke, tampoone ja aluspesu. Timmu loomakliiniku assistent Karmen Hülp teab rääkida, et koerad on alla neelanud isegi padjasisu, kuid välja on tulnud opereerida ka meeste boksereid ja naiste stringe. «Kunagi toodi kliinikusse üks kaukaasia lambakoer, kes oli nööri pealt pesu kätte saanud. Üks bullterjer näris auto tagaistmel sõites katki aga turvavöö metallosa, neelas tükid alla, ning need tuli hiljem välja opereerida.»

Seega, mänguhoos ei põlga lemmikloomad eriti midagi ära, ning omanikul peavad olema silmad sõna otseses mõttes selja taga, et pere lemmik midagi sobimatut naha ei pistaks.

Ettevaatlik tuleb olla ka kassidega. Kui koerad on üleannetumad pigem kutsikaeas, siis kassidega võib õnnetusi juhtuda igas vanuses. Nii mõnigi kodutiiger on alla neelanud kõrvarõngaid, kaelakeesid, niite, nõelu, saia- või leivakottide klambreid. Kassidele on ohtlikud ka hambatikud ja väikesed mänguasjad.

Kui koerte soolestikust tulevad väiksemad esemed loomulikul teel ise välja, siis kassidega nii lihtne ei ole ning sageli vajavad nad operatsiooni.

«Paelad, nöörid on kõige ohtlikumad, sest kass ei saa kord suhu läinud asju tagasi välja ajada, kuna tema keele kidad on tagurpidi ja kisuvad iga läkastamisega võõrkeha veel sügavamale,» räägib loomakliiniku Felivet assistent Kadri Puusepp «Näiteks lakub kass niiti, kuid on lõpuks sunnitud ka niidi külge kinnitatud nõela alla neelama.»

Kõige hullem on, et loomaomanik ei pruugi alguses arugi saada, et midagi on valesti. Probleem tuleb ilmsiks alles siis, kui hakkavad tekkima tervisehädad. Näiteks loom oksendab, sest toit või vesi ei saa seedekulglas oleva takistuse tõttu edasi liikuda. Sümptomiteks võib olla ka loidus või kõhukinnisus. «Tuleks jälgida tavalisi asju, näiteks kuidas loom sööb ja häda teeb. Kui sealt tuleb mingi märk, et midagi on valesti, siis on midagi kahtlast,» soovitab Hülp loomade tervist jälgida, et hädadele õigel ajal jaole saada.

Kui sageli lemmikloomad allaneelatud asjade tõttu operatsioonilauale satuvad, on raske öelda, sest täpset sellekohast statistikat kliinikud ei tee. Maxi loomakliiniku assistendi Külli Tikerpe hinnangul võib nädalas ette tulla umbes viis juhtumit. Ka Puusepp hindab suurusjärku üldjoontes samaks. «Kui võtta arvesse, et Felivet ei ole kiirabikliinik, siis üsna harva. Aga kui meile jõuab kass, kes oksendab, siis on alati võõrkeha kahtlus, ning neid kasse on nädalas umbes viis.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles