Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Euroopa ohustatuim kiskja on leidnud Eestis pelgupaiga

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Egert Kamenik

20. sajandi jooksul on Euroopa naarits kaotanud asualasid Ameerika naaritsale ehk mingile ning temast on saanud Euroopa üks ohustatuimaid imetajaid. Tallinna loomaaed korraldab looma saatust puudutava teadlikkuse tõstmiseks naaritsapäeva.

Hispaanias on Euroopa naaritsa asurkond alla viiesaja isendi. «Asurkond on fragmenteerunud, igalt poolt tuleb mink sisse,» kirjeldab Euroopa naaritsa olukorda Euroopas Tallinna loomaaia direktor, pikka aega Euroopa naaritsa uurimisega tegelenud Tiit Maran. «Prantsusmaal on kakssada või vähem looma, keegi täpselt ei tea. Kõige suurem asurkond on säilinud Rumeenias Doonau deltas, seal on 1000–1500 looma.»

Eestis püüti viimane looduslikult elav Euroopa naarits kinni 1996. aastal. Seega looduslikku naaritsat Eestis enam ei ole. Kuid tänu aastakümnetepikkusele liigikaitsetööle Tallinna loomaaias on see loomake Eestimaal taas loodusesse lastud ja Hiiumaal endale loodusliku elupaiga saanud.

Tallinna loomaaed koordineerib ka üleeuroopalist naaritsate paljundamise programmi EEP, kuhu kuulub 15 Euroopa loomaaeda. Neis elab kokku umbes 200 naaritsat, kellest pool on Tallinna loomaaias.

Lootusekiir Hiiumaal

Tallinna loomaaed koos sihtasutusega Lutreola alustas Euroopa naaritsa asurkondade taastamist 1998. aastal. «Aastatel 1998–2000 püüdsime Hiiumaalt mingid kinni ja alates 2000. aastast algatasime protsessi Euroopa naaritsa loodusesse laskmiseks,» räägib Maran naaritsate heaks tehtust.

«Esimesi edukaid tulemusi võis näha alates 2013. aastast, mil Euroopa naaritsat  oli Hiiumaal 1000-ruutkilomeetrisel alal esindatud juba päris arvukalt ning päris heas seisus.»

Selleks, et saaks rääkida asurkondade säilimisest, tuleb arvesse võtta sobivaid looduslikke tingimusi. «Rääkides ühest liigist, peame rääkima ka pisikesest jõgedest ja ojadest ning nende säilimisest,» räägib Maran. Eestis on probleemiks ka abistavate inimkäte puudus, mis tuleneb otseselt võimaluse puudumisest pakkuda stabiilseid töökohti.

Globaalsel tasandil on suureks probleemkohaks ja ohuks Euroopa naaritsale mingifarmindus ja selle reguleerimatus. «Näiteks on Rumeenia arendamas aktiivselt mingifarmindust ning kui mink sinna läheb, ähvardab sealgi Euroopa naaritsat asurkonna kadumine,» räägib Maran.

Kuna Hiiumaa asurkonna taastamine on näidanud häid tulemusi, teeb Tallinna loomaaed  paralleelselt koostööd Rumeenia, Hispaania ja Prantsusmaaga, et nendeski riikides olemasolevat populatsiooni alles hoida.

Tulemas on naaritsapäev

Pühapäeval, 23. aprillil kella 10–16 korraldab Tallinna loomaaed naaritsapäeva, et tutvustada Euroopa naaritsat kui ühte ohustatuimat pisikiskjat. Naaritsapäeval toimuvad ekskursioonid, loeng ja töötoad.

Loe veel: Neli fakti karusloomafarmide kohta

Tagasi üles