Vabalt ringi jooksnud husky ründas Mähel taksikoera (2)

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lugeja pilt

12. märtsi hommikul läksid ema ja 11-aastane tütar Mähel kääbustakside Lenni ja Milliga jalutama. Koerad olid kenasti rihma otsas ja vudisid rõõmsalt ringi. Vaid paari maja kaugusele jõudnud, märkasid nad enda poole sööstvat Siberi husky't. Jalutajad haarasid kähku taksid sülle, kuid suure koera jõud käis mõlemast üle.  

Üks koertest kukkus rüseluse käigus maha ning jooksis, rihm järele lohisemas, kodu poole. Tema pääses vigastusteta. Samal ajal ründas husky teist koeraomanikku ja raputas niikaua, kuni sai süles oleva loomakese kätte.

«See, mis edasi juhtus, oli nagu kõige halvemas unenäos,» meenutab ema. «Võitlesime mõlemad tütrega oma armsa Lenni elu eest, kuid nii võimsa koera vastu me ei saanud. See koer oli mõni maja eemalt, oma aiast lihtsalt lahti lastud, et ta saaks tühermaale jooksma minna. Koera peremees oli ühe maja kaugusel aias ja meie kohutava kisa ja appihüüete peale ei tulnud ka kohe appi. Lõpuks, kohale jõudes, ütles vaid koerale – mis sulle sisse läks?»   

«Meie lapsega pääsesime tänu paksudele riietele ja voodriga nahkkinnastele. Jopest on küll vaid ribad järel,» räägib tänaseks kõnevõime tagasi saanud ema. «Paar päeva olime lapsega täielikus šokis. Olen nüüd kontaktne, aga tööl ei käi ja sisemine värin on siiani sees. Tüdruk on mul selline õrna hingega, temaga on lood hullemad – öösiti näeb halba und. Pean temaga psühholoogi poole pöörduma. Kooli pole ta veel suutnud minna. See kõik on aga jätnud meile väga tugeva psüühilise trauma, mida ei korva miski ja mis ei lähe sugugi lihtsalt mööda. Oleme šokis...»

Kõige rohkem sai kannatada taksikoer Lenni – pisikoera elu eest võideldi operatsioonilaual kaheksa tundi. Vigastada said pea ja lõualuu, mistõttu siirdati koerale kunstluud, metallplaadid ja vardad. Ülikeeruline ja raske operatsioon ning kõik muud ravikulud on tänaseks perele maksma läinud 3300 eurot, ees ootab veel üks operatsioon. Lisaks igapäevased ravimid, arstivisiidid ja muud taastumiseks vajalikud asjad. Iga visiit maksab umbes 300 eurot. Kuna koera kiirabihaiglast kätte saamisel tuli 3000 eurot kohe tasuda, siis pöördus pere sotsiaalmeedias kaastundlike inimeste poole abi saamiseks. 

«Ma olen kõigile abistajatele siiralt ja südamest tänulik. Olen tänulik luukirurg Valdeko Paavelile ja loomade kiirabi imelistele arstidele ja õdedele, kes on kõik need päevad ja ööd ravinud-valvanud-paitanud-lohutanud meie vaprat sõbrakest. Suur kummardus teie kõigi ees,» räägib Lenni perenaine, kes hoolitseb pereliikme ees ööpäevaringselt. Isegi magab põrandal tema kõrval – süstib, toidab, lohutab. Õnneks suudab koer omal jalal juba õue tudiseda ja omad vajalikud toimingud ära teha.

Hetkel on juhtumi menetlus pooleli. Husky omanik viibib perega kahenädalasel puhkusereisil ja nad kutsutakse ütlusi andma pärast koju jõudmist. Taksikoerte omanik, tema tütar ja üks pealtnägija on oma ütlused andnud.

Juhtumit menetleva munitsipaalpolitsei Pirita tugipunkti peainspektori Anne Järve sõnul tuleb enne koera soetamist põhjalikult läbi mõelda, milline koeratõug on peresse sobilik. Mitte iga koer ei lepi lastega või ei sobi linna, rääkimata korterist. «Koer pole asi. Kui võtad endale koera, siis sa hakkadki elama tema elu,» ütleb ta.

Järve paneb koerapidajatele südamele, et looma tuleb pidada viisil, et ta ei tekitaks teistele – nii inimestele kui liigikaaslastele – korvamatut kahju. Jalutamas tuleb käia koer rihma otsas. Kui tegemist on kergelt ärrituva või ettearvamatu käitumisega koeraga, siis on soovitav panna pähe suukorv. Aias lahtiselt olevad koerad ei tohi sealt välja pääseda – selle eest vastutab koeraomanik. Kui aga õnnetus on juhtunud, siis tuleb ka vastutust kanda. «Ka kõige armsam ja malbem koer võib käituda ettearvamatult. Isegi koolitatud koer võib mingil hetkel käsklustele mitte alluda. Sellepärast peab olema ettevaatlik ja järgima kõiki loomapidamise eeskirju. Ega neid niisama ei kirjutata ega nende täitmist nõuta.»

«Ma ei tea, kuidas kutsuda inimesi hoolima,» ütleb Järve mõtlikult. «Meeldetuletusi ja manitsusi võib iga päev teha, aga nagu näha – ei mõju. Ehk mõjub see lugu.»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles