/nginx/o/2017/03/03/6402467t1he31c.jpg)
Magamine, pikutamine, puhkamine – pole vahet, mis nimi sellele tegevusele anda, loomad vajavad seda täpselt nagu inimesedki. Ent mõned loomad teevad seda omamoodi ja neil on välja kujunenud kohati üsna veidrad magamisharjumused.
Loomade kõige veidramad magamisharjumused
3. märts 2017, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mother Nature Network tõi välja loomad, kel on väga omapärased magamisharjumused.
Elevant
Värske uuring näitas, et looduses elavad elevandid magavad kõigest kaks tundi ööpäevas. Kusjuures see ei tähenda, et elevant magab jutti kaks tundi – teadlased leidsid, et elevandid magavad päevas kokku kaks tundi, ent puhkepausid on neil päeva peale ära jagatud. Vangistuses elavad elevandid magavad kuni seitse tundi ööpäevas. Loe lähemalt elevantide magamist puudutava uuringu kohta!
Kaelkirjak
Looduses võivad kaelkirjakud nädalaid ilma magamata vastu pidada ja see on kaelkirjakutel eluliselt oluline oskus. Kuna tegemist on üsna suurte ja pigem aeglaste loomadega, siis peavad nad pidevalt valvel olema, et kiskjate teelt eemale hoida. Seetõttu ei saa kaelkirjakud endale lubada pikki unepause. Kui nad magavad, teevad nad seda tihtilugu püstijalu. Üsna uskumatu on seegi, et kaelkirjakud võivad korraga magada umbes viis minutit ja päeva jooksul võivad nad magamisele kulutada kokku 30 minutit. Vangistuses olevad kaelkirjakud magavad 4–5 tundi ööpäevas.
Part
Indiana State'i ülikooli teadlased filmisid sinikaelparte ning märkasid partide magamisharjumuste juures midagi väga huvitavat. Esiteks magasid pardid peaaegu alati üksteise vastas olles. Teine huvitav avastus oli see, et kõige äärmised pardid magasid üks silm lahti, rea keskel olevad pardid sulgesid aga mõlemad silmad.
Nahkhiir
Ilmselt olete kuulnud, et nahkhiired magavad pea alaspidi. Nad teevad seda sellepärast, et nende tiivad pole piisavalt tugevad, et maapinnalt lendu tõusta, seega nad kasutavad gravitatsioonijõudu oma huvides ära. Ainuüksi see on juba veider magamisharjumus, kuid asi muutub veelgi põnevamaks. Kas teadsite, et nahkhiired on ühed unisemad tegelased? Nad võivad magada ööpäevas umbes 20 tundi. Magamist armastavad ka näiteks opossumid, kes võivad rahulikult põõnata umbes 18 tundi ööpäevas.
Sebra
Sebrad ja hobused magavad tihtilugu püsti seistes, et nad saaksid vajadusel kiskjate eest plehku pista. Selle lihtsustamiseks on sebrad suutelised oma põlved n-ö lukku panema, mis muudab seismise nende jaoks väga lihtsaks. Sellises asendis magamine on tegelikult pigem kerge uinak, selleks, et korralikult puhata, peavad sebrad vahel ka pikali viskama.
Surikaat
Surikaadid elavad maa-alustes urgudes ja ühes urus võib koos olla kuni 50 surikaati. Urgudes võib olla mitu magamiskambrit, mõnda neist kasutatakse vaid paaritumiseks. Magama võivad surikaadid jääda sõna otseses mõttes hunnikus üksteise peal olles, kuna sel viisil on soojem. Suvel võivad nad rohkem eraldi magada ja vahel ka maapinnal pikutada.
Tigu
Väidetavalt leidis 19. sajandil üks briti teadlane teokarbi ja kuna talle tundus, et karp on tühi, kinnitas ta selle identifitseerimiskaardile. Neli aastat hiljem märkas mees kaardil limast jälge. Ta pani teokarbi vette ja peagi tuli sealt välja elus tigu. Uskumatu, kas pole? Tavaline aedtigu nii palju ei maga. Tema magab talveund hilissügisest kevadeni ja valib magamiskohaks mõne varjulise kivialuse või lehehunniku. Karp kaitseb tigu tuulte ja külma eest.
Karu
Kas teadsid, et karu võib magamise ajal poegida? Kui tiine karu jääb talveunne, siis ta võib poegade ilmale toomiseks korraks üles ärgata. Seejärel jääb emakaru uuesti magama ja pojad põõnavad tema kõrval. See on üsna uskumatu, et emakaru, kes ei söö, joo ega urineeri, on suuteline poegade eest hoolt kandma, kui need veel emaüsas on.
