Liigutav lugu: Alzheimeri tõbe põdev vanaema naeratab vaid siis, kui koer külla tuleb

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

See on lausa uskumatu, kuidas kasvõi lühike koosveedetud aeg koeraga võib inimesele mõjuda. Richard Dawson jagas Twitteris imetoredat lugu oma vanaemast, kel on Alzheimeri tõbi ning kes muidu on üsna segaduses ja nutab palju, ent on üks tegelane, kes paneb vanaema naeratama.

«Mu 95-aastasel vanaemal on Alzheimeri tõbi, ta nutab palju ja on vihane ning segaduses,» kirjutas Dawson Twitteris. «Me hakkasime üht koera laenama ja nüüd juhtub hoopis nii.» Ta lisas juurde paar pilti, kus tema vanaema kaisutab väikest koera ja paistab olevat siiralt õnnelik, kirjutab The Dodo.

Dawson hoolitseb vanaema eest koos oma vennaga ja hiljuti leidsid nad veebilehe nimega Borrow My Doggy, mis ühendab Suurbritannia koeraomanikke nende inimestega, kes soovivad vahel koertega aega veeta. Sel moel leidis Dawson ka üheksakuuse taksikoera nimega Orla.

«Orla omanik toob ta paariks tunniks meile igal teisipäeval ja neljapäeval, et vanaema saaks temaga mängida. Kohe, kui koer tema ette ilmub, peatab vanaema kõik muud asjad ja hakkab Orlaga mängima. Tänu koerale unustab ta oma mured ja valu,» sõnas Dawson.

Twitteris avaldatud fotodelt on näha, et vanaema Winifred tunneb tõesti koeraga kohtumisest rõõmu. «Orla on alles kutsikas, seega talle meeldib tähelepanu,» ütles Dawson.

Teadlased on juba ammu leidnud, et loomad on inimestele head kaaslased ja pakuvad tuge ning taolised algatused on äärmiselt tervitatavad, kuna kõik ei saa ise endale lemmiklooma võtta. «Kui ma peaks lisaks vanaemale hoolitsema veel koera eest, siis see muutuks kurnavaks,» tunnistas Dawson. «Koera laenamine on hea lahendus, eriti selliste inimeste jaoks, kel on kunagi koer olnud, ent kes nüüd põevad näiteks Alzheimerit.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles