Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Video: ka koerad käivad verd annetamas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

PetCity loomakliinik korraldas esimese inimeste ja nende lemmikute ühise doonoripäeva. Doonorkoerte nimekiri on juba olemas, ja kuigi lemmikute verepanka veel loodud ei ole, on loomaarstid selle endale eesmärgiks seadnud.

Vajadust doonorkoerte ja doonorkasside järele tuleb PetCity loomakliiniku peaarsti dr Heli Säre sõnul ette väga tihti. Loomakliinikus on vähemasti kord nädalas mõni loom, kes vajab vereülekannet. Veel mõne nädala eest sattus kliinikusse ühe päeva jooksul tervelt kolm kassi, kes vajasid vereülekannet.

Koertel juhtub palju õnnetusi, vanematel koertel on mõni kasvaja, mis hakkab veritsema. Ka rotimürki sisse söönud koer vajab tihtipeale vereülekannet, sest veri lõpetab hüübimise. Kui mõne õnnetuse tagajärjel vajab loom vereülekannet, siis praegu kutsutakse doonorkoer kliinikusse ning tehakse kohe vereülekanne abivajavale loomale. See võib olla aga aeganõudev ning vere hoiustamine nii, nagu seda tehakse ka inimeste puhul, on igal juhul seatud prioriteediks.

«Loome hetkel verepanka ehk lahutame annetatud vere komponentideks, kus on eraldi vereplasma ja punaste erotsüütide mass. Selle abil saab aidata tervelt kahte looma,» rääkis Pet City kliinikumi omanik Heli Säre. Soomes toimib vabatahtlikkuse alusel loodud verepank juba 2000. aastast.

Kuigi võimalus lemmiku verd annetada tuleb loomaomanikele tihtipeale üllatusena, on protsess tegelikult sama tavaline kui regulaarne vereannetamine inimestel.

Kuue kuu vanuse koerahakatise Fargo omanik Gristel Tali tuli doonoripäevale kahe eesmärgiga: loovutada ise verd ning määrata oma lemmiku veregrupp. «Meil on selline kogemus, et meil on olnud peres koerad, kellel on olnud vaja verd ja selle saamine on olnud keeruline,» selgitas Tali, miks tema tahaks Fargost teha tulevase doonorkoera. «Hirmu sellega ei kaasne, kuid küsimus on see, et kas koer on valmis seda tegema ja kas ta on valmis kannatlik olema,» küsib Tali.

6-kuune koer Fargo andis täna küll vereproovi, kuid annetamisega peab veel pool aastat ootama.

Et Fargo on alles lõbujanuline ja aktiivne kutsikas, siis peab ta vere annetamisega veel pool aastat ootama, ent vereproovi andmisele läksime temaga kaasa. Vereproov võetakse esikäpa veenist. Kõigepealt raseeritakse käpa pealt sobivast kohast karvad ära, seejärel puhastatakse nahk ning võetakse veri.

Kui lastele ei saa ette heita mänguhimu ja kergesti hajuvat tähelepanu, siis ei tohiks ka kutsikaeas Fargole pahaks panna, et kogu kliinikum ja töötajad tema silmis ühe suure mänguväljakuna paistsid. Assistent Georg Badasjan ja arst Liina Luum selgitasid, et tavaliselt viiakse loom eraldi ruumi, kus omanikku ei ole – sellises olukorras muutub koer pisut rahulikumaks ega püüa alatasa omaniku tähelepanu püüda või nägu lakkuda.

Fargolt vereproovi saamine kestis paarkümmend minutit, rahulikuma ja vanema koera puhul käiks see kiiremini. Koera olekut hinnates võis öelda, et tema jaoks ei muutunud maailmas suurt midagi – ta oli täpselt sama õnnelik ja heas mõttes hullumeelne kutsikas, kui kliinikusse saabudes.

Fargo omanik Gristel usub, et kui koera pisut harjutada, siis on lootust ka heaks doonorkoeraks saada. «Kuna tegemist on kutsikaga, siis ta oli väga ärev ja mänguhimuline, tema jaoks oli kõik suur mäng. Samas on see hea, sest esimene kogemus peabki positiivne olema, muidu on edaspidi keeruline,» märkis Tali.

Vereproovi andis ka doktor Säre 9-kuune Saksa lambakoer Pandora, kes peab samuti veel veidi ootama, enne, kui saab päriselt verd loovutama. Nii Pandora kui Fargo veregrupiks määrati DEA 1.1 negatiivne, mis mõlemale koeraomanikule oli hea uudis. DEA 1.1 negatiivne koer on universaalne doonor, kelle veri sobib kõigile koertele ülekandmiseks. Samas kui DEA 1.1 positiivne võib põhjustada sobimatu vereülekande korral organismis eluohtliku reaktsiooni. Lisaks vereproovile kontrollitakse ka koerte tervist ja vaadatakse, kas esineb mõni viirushaigus.

Kui Pandora ja Fargo saavad aastaseks, siis võivad nad rahulikult kliinikusse tagasi tulla. Loomale pannakse veenikanüül ning tehakse kohalik tuimestus. Enamasti võetakse verd kaelast. «Kui omanik talub, siis on ta looma juures, silitab ta pead ja teiselt poolt võtab loomaarst kägiveenist verd,» selgitas Säre. «Gravitatsiooni jõul voolab veri ise kotti ning vastavalt kehakaalule arvestame veremahu,» märkis Säre

Tervele loomale on vereannetamise protsess täiesti ohutu. Kokku võetakse koeralt ligikaudu 450 ja kassidelt 60 milliliitrit verd. Loom saab kaasa ka vitamiinilahuse ning kõrvaltunnuseid üldiselt ei teki.

Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained – antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel. Antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu organismi immuunsüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane.

Koertel on 12 veregruppi. Kasutatakse DEA süsteemi (dog erythrocyte antigen ehk koerte erütrotsüütide antigeen). Gruppe eristatakse antigeeni alusel DEA 1.1, DEA 1.2, DEA 3-DEA-8.

DEA 1.1. positiivne veregrupp võib põhjustada sobimatu vereülekande korral organismis eluohtliku reaktsiooni.

DEA 1.1 negatiivne veregrupp on universaalne ja sobib kõigile koertele ülekandmiseks.

Kassidel on kolm veregruppi A, B ja AB. Kassidel universaalne veregrupp puudub, seega tuleb see alati määrata ja sobitada vereülekandeks sobivat doonoriverd väga hoolikalt.

Hea doonorkoer on 1–8 aastane, kaalub vähemalt 25 kilogrammi, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrjet. Loom peaks olema nii rahulik, et ei vaja protseduuriks rahustamist.

Tagasi üles