Mida peaks teadma enne prantsuse buldogi võtmist?

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Seth Wenig/AP/Scanpix

Meile kirjutas lugeja, kes tahaks võtta Prantsuse buldogi ja soovis teada, milline see tõug on ja millega tuleks arvestada. Seda koeratõugu tutvustavad Irja Lipp, Gretel Murdvee ja Aire-Piret Pärn Inglise ja Prantsuse Buldogide Eesti Tõuühingust.

Prantsuse buldog on võluva välimusega väike koer, kelle eest on lihtne hoolt kanda. Tänu sellele on tõug muutunud ka populaarseks, mis iseenesest tõule kui sellisele head ei tee. Ta on sõna otseses mõttes seltsikoer, kes nii pakub kui ka vajab seltsi. Prantsuse buldog ei ole koer, kes magaks päevade kaupa üksinda diivanil. Ta tahab ja vajab tegutsemist.

Oluline on märkida, et Prantsuse buldog on ainult siis Prantsuse buldog, kui tal on tõutunnistus. Kui tõutunnistust pole, siis ei saa rääkida Prantsuse buldogist, vaid Prantsuse buldogi laadsest koerast.

Kui hakata planeerima Prantsuse buldogi soetamist, soovitaksime külastada kõigepealt näitusi, et saada aimu võimalikult paljudest koertest – alates suurusest ja lõpetades värviga (näituste infot saab Eesti Kennelliidu koduleheküljelt). Lisaks sellele saab näitusel suhelda omanike ja kasvatajatega, kes meeleldi jagavad tõu kohta informatsiooni. Võib pöörduda ka Inglise buldogide ja kääbusmolosside Eesti Tõuühingu poole ning küsida informatsiooni kasvatajate kohta, kellega otse suhelda. Kasvatajaid on praktiliselt igas Eestimaa nurgas ja tõuühing oskab soovijale anda lähima kasvataja kontaktid.

Nagu ei ole olemas absoluutselt vigadeta inimesi, ei ole olemas ka vigadeta koeri. Prantsuse buldog on energiline ja aktiivne, kutsikaeas väga lõbus ja tormakas. Ta vajab hoolt, kasvatamist, jalutamist ja tegelemist. Selleks, et vältida iseloomuprobleeme, tuleks kutsikat sotsialiseerida kohtade, situatsioonide, inimeste ja olukordadega. Väga soovitatav on käia kutsikaga kutsikakoolis ja elementaarset kodukoera kuulekust õppimas. Päris koeraspordi jaoks prantsuse buldog ei sobi, ent temaga võib käia lõbusatel sõnakuulelikkuse koolitustel, agility-koolitustel ja miks mitte proovida koeratantsu.

Võib juhtuda, et koeral löövad varem või hiljem välja terviseprobleemid. Selleks, et halbu üllatusi vältida, tulekski suhelda kasvatajaga juba enne kutsikate sündi ja hoida kasvatajaga häid suhteid terve koera eluea vältel. Mis on «prantslaste» peamised terviseprobleemid? 2015. aastal tehtud terviseküsitluse alusel võib välja tuua allergiad, toidutalumatuse, cheery eye (pisaranäärme supistust). On esinenud neuroloogilisi probleeme, aga neid on õnneks vähe. Palju on terviseküsimustikus mainitud sabaprobleeme – sabaalune vajab pidevat puhastamist, kuna saba on tihkelt vastu taguotsa. Samuti on päris palju mainitud hingamisprobleeme, kuid kui vaadata nende koerte kaalu, siis on sageli tegu ülekaaluliste «prantslastega», kes ilmselt liiguvad vähe ja armastavad süüa. Palju propageeritud pehme suulae lühendamise ja ninasõõrmete laiendamise operatsioonile oli küsitluses, millele vastas ligi 200 prantsuse buldogi omanikku, ainult kaks jaatavat vastust.

Koera võtmiseks on parim aeg siis, kui soovija tunneb, et ta enam päevagi ilma selle koerata elada ei suuda. Ent on üks suur «aga»: kutsikat ei tohi mitte mingil juhul võtta esimese ettejuhtuva kuulutuse peale ega ka esimesest ettejuhtuvast kohast. Eesti kuulutustelehed ja -portaalid on täis kuulutusi, kus pakutakse kutsikaid praktiliselt olematu raha eest – ainult kohaletoimetamise tasu, mis jääb 250–450 euro vahele. Kui inimene läheb sellele riskile, siis ta kaotab mitte ainult esmalt küsitud raha, vaid siis alles hakkab raha väljapressimine peale – küll on kutsikas kusagil lennujaamas kinni ja selleks tuleb taas kord raha maksta jne.

Teine murekoht on kutsikate kokkuostjad-edasimüüjad ja paberiteta koerte paljundajad. Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus heausklikud ostjad saavad haige kutsika, kutsikatel esineb kõhulahtisust, isegi halvatust. Reeglina on need koerad tõutunnistuseta ja ilmselgelt pärit kusagilt, kus koerte heaolule ja tervisele ei pöörata piisavat tähelepanu. Võib olla on tegemist lihtsalt raha pärast koerte paljundajaga, kes teeb emastele koertele igal aastal kaks pesakonda ja müüb neid siis eri lugudega. Või siis kokkuostjatega, kes ostavad välismaalt alternatiivklubidest või paberiteta paljundajatelt odavalt kokku halbades tingimustes kasvatatud kutsikaid ning müüvad need Eestis kordades kallimalt maha. Kutsika ostuhind võib olla soodne, kuid hilisemad raviarved ületavad ostuhinna mitmekordselt. Probleemide tekkimisel müüja enam vastutust ei võta ja on reeglina kadunud – telefoninumber ei eksisteeri, samamoodi meiliaadress.  

Seega – enne, kui võtad koera, mõtle vähemalt üheksa korda. Pea nõu inimestega, kes tunnevad tõugu ja oskavad sulle nõu anda. Pesakonda vaatama minnes võta kaasa sõber, kellel säilib kutsikaid nähes kaine mõistus ja kes oskab esitada küsimusi. Ja ei ole olemas lolle küsimusi – on ainult esitamata küsimused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles