Lõksust nugise päästnud tüdrukute kahtlust, et süüdi on salakütid, ei saa kinnitada ega ümber lükata, sest lõhutud püünis ei võimalda selle omanikku tuvastada.
Tüdrukud päästsid lõksu läinud nugise
29. jaanuar 2017, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval märkas sõbrannaga Uikala kandis metsas jalutanud neiu kase külge kinnitatud püünist, milles oli nugis, kirjutab Põhjarannik.
«Püünis oli üles seatud kraavist ülemineku kohale − see on ainuke koht, kust üle kraavi metsa pääseb. Puu külge kinnitatud püünist oli näha ainult metsa poolt ja see nägi välja nagu süvendiga kast. Märkasin seda juba sügisel; kuna selles oli sööt, pidasin seda metsloomade söögilauaks,» rääkis ta.
Kahel tüdrukul õnnestus püünist puu küljes hoidnud nöör katki rebida ja võtta kastist välja nugis, kellel oli nende kirjelduse kohaselt traat ümber kaela.
«Proovisime traati ära võtta, aga ei saanud sellega hakkama. Helistasime päästjatele, kes väga kiiresti kohale tulid ja loomakese vabastasid, nii et ta sai minema joosta,» on nad päästjatele kiire reageerimise eest tänulikud.
Lubatud lõks ja jahiaeg
Tüdrukud kahtlustasid püünise ülespanekus salakütte − seda enam, et päästjad olevat sellise püünise Eestis keelatuks tunnistanud. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Tõnu Traks arvas sündmuspaigas tehtud fotode põhjal, et midagi ebaseaduslikku selles ei ole.
«Tegemist on conibear'i tüüpi püünisega, mis on jahiseaduses lubatud püüniste nimekirjas. Püünisraudu on jahipidamisel kasutatud juba väga ammu, nüüdseks on nõuded neile küll oluliselt rangemaks muutunud − näiteks on lubatud üksnes ulukit kohe surmavad püünisrauad, mis tähendab, et loom ei tohi piinelda.»
Traksi hinnangul oli püünis ka õigesti paigaldatud: nõuetekohaselt kasti ja maast kõrgemale puu külge, et ükski muu loom ega ka lind sinna juhuslikult sisse ei satuks. Ainus küsitavus on see, kas püünisel oli kirjas jahiloa number − ilma selleta võib tõesti salaküttimist kahtlustada.
Nugise ellujäämise ainsa seletusena oskas Traks pakkuda püünise võimalikku mehaanilist tõrget. See, et raudades olnud loom ilma nähtavate vigastusteta pääses, tundub tema sõnul üsna uskumatu.
Nugis on probleemloom
Tõnu Traksi sõnul on Eestis nugise arvukus juba pikemat aega ülikõrge ja see ohustab väga tõsiselt niigi madala arvukusega metsakanaliste asurkondi. Nimelt rüüstavad nugised halastamatult maas pesitsejate − metsiste, tetrede ja laanepüüde pesi, pannes kõik munad nahka.
«Nugisejaht kestab 1. oktoobrist 31. märtsini, seega on praegu jahihooaeg. Muide, varem lõppes jaht veebruarikuuga, aga juba mitu aastat tagasi pikendati seda kuu aega, kuna nugiseid on ikka väga palju. Jahiks on kaks võimalust: koeraga taga ajada või püüniseid kasutada,» selgitas ta.
Tagantjärele selgust ei saa
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul selgus pärast päästjatega suhtlemist, et kui nood kutse peale kohale jõudsid, olid tüdrukud looma juba püünisest välja võtnud ja see oli neil koos lõksuga kotis olnud. Püünisrauad olevat päästjad kaasa võtnud, aga kastist, mille sees need algul olid, ei teadvat nad midagi. Seega pole ka võimalik teada saada, kas kastil oli jahitunnistuse number või mitte.
«Kuna püünis on lõhutud ja sündmuskoht rikutud, siis ei ole hilisemal kohapealsel kontrollimisel enam mõtet − me ei suuda tõendada, kas püünis oli paigaldatud nõuetekohaselt või mitte,» ütles Tuul.
Nii keskkonnaministeeriumist kui -inspektsioonist toonitati, et metsas midagi kahtlast märgates tuleks helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.
«Ise ei tasu selliseid püüniseid mingil juhul näppima minna: inimese enda käsi võib vahele jääda, samuti võib lõks hiljem niimoodi maha jääda, et osutub ohtlikuks teistele metsaelanikele,» rõhutas Tõnu Traks.