Jaapanis suleti viimane karusloomafarm

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Animal Rights Center Japan

Jaapanis pole enam mitte ühtegi karusloomafarmi: viimane naaritsafarm Niigatas sulges oma uksed novembris. Üha rohkem on maailmas riike, mis loobuvad karusloomakasvatustest, Jaapan kuulub nüüd nende hulka.

«Eestis on oluline tähele panna, et Jaapanis lõppes karusloomafarmide pidamine suuresti seetõttu, et farmidest põgenenud ameerika naaritsate poolt tekitatud kahju looduslikule mitmekesisusele osutus suureks probleemiks,» ütles MTÜ loomade eestkoste organisatsiooni Loomus juht Kadri Taperson. «Nii võetigi Jaapanis 2006. aastal vastu võõrliikide määrus, mis muutis mingifarmide ehitamise ebaseaduslikuks. Just nagu Eestiski, on Jaapanis võõrliikide nimekirjas ameerika naarits, kährik ja nutria. Selliste loomade aretamine on Jaapanis keelatud kõikidel eesmärkidel peale teaduse ja hariduse,» selgitas Taperson.

2006. aastal Jaapanis vastu võetud määruse kohaselt tohivad enne 2006. aastat ehitatud naaritsafarmid jätkata oma tegevust vastavate litsentside alusel. Viimastel aastatel sai viimane karusloomafarm Niigatas keskkonnaministeeriumilt mitmeid hoiatusi seoses looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide määruse ning loomade heaolu ja kohtlemise määruse rikkumistega. Farmipidaja sõnul ei olnud vähenenud tarbijanõudluse ja litsentsinõuete täitmiseks vajalike ehitamiskulude tõttu tema farm enam majanduslikult elujõuline. Viimase naaritsafarmi sulgemine paneb punkti nii naaritsanahkade tootmisele Jaapanis kui ka kogu riigi karusnaha tootmisele. 

Seoses tarbijate kasvava nõudlusega eetiliselt toodetud kaupade järele, on karusnahksete riiete populaarsus Jaapanis oluliselt vähenenud. Oma 2006. aasta tipphetkest on karusnahkade importimine Jaapanis vähenenud lausa 80 protsenti.

Jaapani karusnahkade tootmise lõppemine tähendab loomade jaoks suurt võitu ning liigub rahvusvaheliste arengutega samas suunas. Eetiliste ning keskkonda ja heaolu puudutavate probleemide tõttu pöörab üha enam Euroopa riike karusloomafarmidele selja. Alates 2000. aastast on kaheksa Euroopa riiki otsustanud karusloomafarmid täielikult keelustada ja praegu toimuvad kolme Euroopa riigi parlamentides arutelud karusloomafarmide keelustamise üle. Karusloomafarmide keelud ühtivad avaliku huviga, sest suurem osa ühiskonnast seisab ebavajalike luksuskaupade, sh ka karusnahkade, nimel loomade aretamise ja tapmise vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles