:format(webp)/nginx/o/2016/09/30/5903233t1h3388.jpg)
Alates tänasest hakkame igal nädalavahetusel teieni tooma Eesti tuntud ja armastatud inimeste lugusid sellest, millised lemmikloomad neil on ning kuidas nad lemmikud leidsid. Otsa teeb lahti folkmuusik ja ansambli Trad.Attack! liige Sandra Vabarna.
Sandra Vabarna: kass on tõeline stressimaandaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lemmiku nimi/nimed: «Emili-Laarup, aga kutsume Em. Enam ei mäleta, kust nimi Emili tuli, vist mingist filmist. Aga Laarup tuli ühest anekdoodist.»
Lemmiku vanus: «Umbes-täpselt kaks aastat, sündis augustis.»
Lemmiku tõug: «Ei ole tõukass.»
Kuidas lemmiklooma leidsite? «Meil ei olnud plaanis üldse looma võtta, sest sõidame ja reisime nii palju ringi. Me polnud seda isegi arutanud. Novembris, paar päeva enne isadepäeva, sõitsime Tallinnast Viljandisse ja tegime peatuse Põhjakal. Võtsime ühe kohvi ja siis nägime seda väikest halli karvakera mööda põrandat jooksmas. Nad olid kuuri alt jälle pesakonna leidnud. Tegelikult nägi ta välja nagu väike karvane koer. Ma ütlesin kohe, et võtame endale ja võtsimegi, aga selle mõttega, et kui me ikka hakkama ei saa, siis kingime minu isale isadepäevaks, sest ta armastab kasse. Aga me saime hakkama ja see on üks parimaid spontaanseid otsuseid, mis ma teinud olen.»
/nginx/o/2016/09/30/5903243t1h04c4.jpg)
Kas omanik valib lemmiklooma või vastupidi? «Ma arvan, et see võib juhtuda mõlemat pidi. Aga kindlasti peab seal olema mingi äratundmine. Ma üldiselt usun, et asjad juhtuvad mingil põhjusel ja õiged inimesed-loomad-elud saavad kokku millegi pärast.
Kui ma praegu vaatan meie kassi, siis ta on täitsa minu iseloomuga. Ta on minu jaoks tõeline stressimaandaja ja aitab mul aega maha võtta. Vahepeal võib olla veidi keeruline logistiliselt, kui reisidel oleme, aga see rõõm, mis ta meile pakub, on igati seda väärt. Ma tean, et keegi ootab kodus ja samas vajab minu hoolt ja kaitset. See on hea tunne.
Kui ma loen uudiseid või kuulen, kuidas loomi jäetakse maha või koheldakse halvasti, siis mu süda natuke murdub. Ma ei suuda uskuda, et inimesed suudavad endast väiksematele midagi sellist teha. Ja veel nendele, kes on ustavalt nende kõrval ja armastavad ning hoolivad tingimusteta. Siis ma vaatan Emi ja olen õnnelik, et ta meie juurde sattus.
Vahel, kui ta on minu sõbranna juures ja meie reisil, siis mul tuleb lausa selline igatsus peale, et ma räägin temaga Skype'i vahendusel.»
Miks just kass? «Lihtsalt juhtus nii. Aeg ja hetk, kass ja meie langesime kokku.»