Loomaõiguslusorganisatsiooni PETA Saksamaa haru PETA Deutschland pöördus täna Eesti parlamendifraktsioonide ja maaelukomisjoni poole kirjaga, mis sisaldas üleskutset riigis karusloomafarmide keelustamiseks.
Kuulus loomaõiguslusorganisatsioon pöördus Eesti parlamendi poole
19. september 2016, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjuseks on see, et parlamendi maaelukomisjonis peetakse hetkel nõu Eestis karusloomafarmide keelustamise üle. Hiljuti algatatud rahvusvaheline petitsioon on juba kogunud üle 25 000 allkirja loomi piinava karusloomakasvatuse lõpetamiseks.
«Karusloomakasvanduste keelamine Eestis looks riigile Ida-Euroopas eesrindliku rolli loomakaitses,» ütles Andrzej Pazgan, PETA Deutschlandi Ida-Euroopa koordinaator ning lisas, et enamik kodanikke ei nõustu naaritsate ja rebaste gaasitamise ja osaliselt elusast peast nülgimisega «luksusmoe» nimel. Leidub samaväärselt sooje alternatiive, ilma et loomad peaksid kannatama.
Vastavalt kahele erinevale aktuaalsele küsitlusele, mis viidi 2014. aastal läbi loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ülesandel turu-uuringufirmade TNS Emor ja Saar Poll LLC poolt, on kuni 58 protsenti Eesti inimestest «pigem» või «kindlalt» loomade kasvatamise ja tapmise vastu karusnahkade tootmise eesmärgil.
Eestis on hinnanguliselt 30 kuni 50 karusloomafarmi. Suurimas farmis kasvatatakse igal aastal 150 000 naaritsat ja 20 000 rebast. Kokku tapetakse Eestis igal aastal ligikaudu 200 000 nn karuslooma, sealhulgas rebaseid, naaritsaid, küülikuid ja tšintšiljasid. Loomad elavad kitsastes traatpuurides, mis ei võimalda neil loomuomaselt käituda. Nad kannatavad käitumishäirete ja haiguste käes, esineb kannibalismi ja enesevigastamise juhtumeid.
Juba 2014. aastal algatati üleriigiline petitsioon, mille allkirjastas enam kui 10 000 Eesti kodanikku. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus andis allkirjad koos memorandumiga parlamendile üle. 2015. aasta juunis toimus avalik arutelu memorandumi üle parlamendi maaelukomisjonis. Sellest tulenevalt tegi komisjon maaeluministrile ülesandeks koostada hinnang, mis on praegu toimuvate nõupidamiste sisuks.
Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Holland, Sloveenia ja Suurbritannia on «karusloomade» pidamise keelustanud. Belgias, Tšehhis, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis arutletakse võimaliku keelustamise üle. Euroopa Liit on keelustanud kassi- ja koeranahkadega kaubitsemise ning roomajate nahkade müügi. Paljud tuntud brändid ja moedisainerid – näiteks Hugo Boss ja Armani – ei kasuta enam karusnahka. Vastavalt 2015. aastal kümnes Euroopa Liitu kuuluvas riigis läbi viidud küsitlustele ei poolda enamik ELi kodanikke loomade pidamist puuris karusnaha tootmise eesmärgil.