Puugihaigused lemmikloomadel – vältimine, diagnoosimine ja ravi (2)

, PetCity Loomakliiniku peaarst
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast koeraga looduses viibimist tuleks tema kasukas hoolega üle vaadata
ning kõndivad puugid eemaldada. Ja endale tasub samuti korraldada põhjalik
ülevaatus.
Pärast koeraga looduses viibimist tuleks tema kasukas hoolega üle vaadata ning kõndivad puugid eemaldada. Ja endale tasub samuti korraldada põhjalik ülevaatus. Foto: Pille-Riin Sepp

Tänapäeval on puugid kliimamuutuste tõttu aktiivsed juba suurema osa aastast ning oht nakatuda puukide poolt levitatavatesse haigustesse reaalselt olemas. Üks puuk võib levitada mitut haigust. Seetõttu on hästi oluline regulaarne tõhusate puuugitõrjevahendite kasutamine, samuti puugihaiguste varajane diagnoosimine ning ravi. 

Maailmas on määratletud üle 800 puugiliigi. Eestis elutseb kahte liiki puuke: võsapuuke (Ixodes ricinus) ja laanepuuke (Ixodes persulcatus) võib leida heinamaadelt, võsast, metsast, parkidest ja isegi koduaedadest. Puugi elutsükkel kestab kolm aastat, aktiivsed on nad kevadeti ja sügiseti. Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane temperatuur on vähemalt 5–7 °C. Kevadised puugid on Eestis eriti toimekad.

Arengufaase on puugil kolm: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Vastne ja nümf vajavad edasiseks arenguks püsisoojase looma või inimese verd. On lõpuni selgusetu, kuidas puugid oma ohvri leiavad – on selleks soojuskiirgus, vibratsioon või liikumine. Puuk haagib end mööduva püsisoojase elusolendi külge ja püüab jõuda nahani, millesse end kinnitada.

Pisike puuk suudab tekitada suuri probleeme lemmikloomadele ja inimestele.Ennetavad tõrjevahendid on omal kohal ja loomakliinikus saadaval. 
Pisike puuk suudab tekitada suuri probleeme lemmikloomadele ja inimestele.Ennetavad tõrjevahendid on omal kohal ja loomakliinikus saadaval. Foto: PetCity

Puugihammustus on valutu ja seetõttu ei lase loomad end nendest vereimejatest segada. Paraku pääsevad just selle süütu hammustuse kaudu haigustekitajad looma (ja ka inimese) organismi. Peamised puukidelt koertele kanduvad haigused Eestis on borrelioos ja anaplasmoos. Sageli on loom nakatunud mõlemasse haigusesse.

Puugitõrjesse tasub suhtuda täie tõsidusega ning investeerida peletusvahenditesse. Tõrjevahendeid on mitmesuguseid, sealhulgas ka looduslike toimainetega – kaelarihmad, turja nahale kantavad täpilahused, spreid ja suukaudselt manustatavad tabletid. Vahel on põhjendatud ka nende kombineeritud kasutamine: puugirhm kaela, ning kui on minek metsa, kõrge rohu sisse, siis lisavahendina pihustada koer üle puuke peletava aerosooliga.

Puukide levitatavad haigused on PetCity Loomakliinikus tuvastatavad veretestide abil: tulemuse saab juba kümnekonna minuti möödudes. Ühe kiirtesti abil saab korraga määrata borrellioosi, anaplasmoosi, erlihhioosi ja südameusside esinemist orgnismis. Kuna puukide levitatavad haigused kurnavad organismi oluliselt, siis soovitame puugihaiguste kiirtesti kõigile loomadele, kel on kinnitunud puuke esinenud. Puukide poolt levitatavad haigused on lemmikloomale ohtlikud ja need vajavad ravi. Puugihaiguste kliiniline pilt ja ka raviskeemid on erinevad. Õige ravi korral näeb aga paranemismärke juba päeva-paari möödudes.

Lihtne puugikonks võimaldab vereimejad hõlpsasti ühes tükis eemaldada: haagipuuk konksu külge ja keera! Foto:
Lihtne puugikonks võimaldab vereimejad hõlpsasti ühes tükis eemaldada: haagipuuk konksu külge ja keera! Foto: Foto: PetCity Loomakliinik

PetCity Loomakliinikus me kontrollime alati ka doonorloomade verd, sest nakatumine puugihaigustesse käib ka vereülekandega: kui doonor pole testitud, siis eksisteerib reaalne oht nakkust levitada doonori vere ülekandmisel.

Borellioos kurnab närvisüsteemi, südant ja liigeseid

Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve tekitaja on borrelia burgdorfer bakter, mis tungib vererakkudesse ja ringleb sedasi kogu kehas. Looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad (hiired), linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja – spiroheet – paljuneb.

Borrellioosibakter on vanem kui inimkond, üle 15 miljoni aasta. 

Koertest haigestub vaid 5-10% nakkuse saanutest (vaata allikas 1.1), võrdluseks – inimeste puhul on see protsent lausa 90%. Kui inimesel tekib puugi hammustuskohale punane rõngas (Erythema migrans), siis koertel on see vaevumärgatav ja karvade sees jääb sageli sootuks avastamata. 

Borrelioosile omased haigustunnused avalduvad sageli alles mitu nädalat või kuud pärast nakatumist. Haigustunnused - väsimus, palavik, isutus, liikumisraskused, liigeseprobleemid – võivad tekkida, kaduda ning siis taas tekkida. Põletik võib rännata ühest liigesest teise. Vahel esineb südame- ning neerukahjustusi.

Borrellioosi diagnoositakse veretesti alusel, see haigus allub ravile üldiselt hästi, aga väsimus ja liigesevalud kestavad enamasti pikalt. Borrellioosi kui ühe levinuima puukide poolt levitatava haiguse  vastu on võimalik PetCity Loomakliinikus oma lemmikut ka vaktsineerida. Vaktsineerimine on soovituslik loomadele, kes sageli viibivad puugirohketes piirkondades - metsas, võsas, aasal, pargis. Vaktsineeritakse enne puugihooaja algust, ning korrratakse vaktsineerimist kuu möödudes: kaitse saadakse kaheteistkümneks kuuks.

Selline näeb välja puuk, kes on juba mitu päeva verd imeda saanud. 
Selline näeb välja puuk, kes on juba mitu päeva verd imeda saanud. Foto: PetCity

Anaplasmoosi tekitaja on rakusisene bakter.

Granulotsütaarset anaplasmoosi põhjustab rakusisene bakter Anaplasma phagocytophilum. Bakter paljuneb vere valgelibledes, granulotsüütides. Nakkus kandub organismi umbes 24–48 tundi pärast puugi kinnitumist. Kaugeltki mitte kõik nakatunud koerad ei haigestu, suur osa neist põeb anaplasmoosi märkamatult.

Anaplasmoosi tunnused on isutus, kerge või mõõdukas palavik, väsimus ja soovimatus liikuda, liigeste jäikus või valulikkusest tingitud longe, lihasvalu, mõningatel juhtudel esineb ninaverejooks. Need haigustunnused sarnanevad mitmete teiste haigustega, ainuke võimalus täpseks diagnoosiks on jällegi veretest. Ka anaplasmoos allub ravile üldiselt hästi kui see on diagnoositud kiiresti ja korrektse raviga on alustatud haiguse algstaadiumis.

Välisreisidelt tuuakse suveniirina kaasa eksootilisi haiguseid levitavaid puuke

Tänapäeval reisitakse palju ning ka koos koertega. Sedasi jõuavad Eestisse ka sellised puukide poolt vahendatavad haigused, mida meie regioonis muidu ei esine. Enne lõunapoolsematesse riikidesse reisimist tasub oma lemmikule korralik puugitõrje teha. On juhtumeid, mil koer on nakkust kandva puugi korjanud põgusa metsapeatuse käigus.

Erlihhioosi nakatumist põhjustab Aafrika päritolu pruun koerapuuk (rhipicephalus sanguineus), kes on Lõuna-Euroopas koertel suhteliselt tavaline. Seda troopilist puuki ei tohiks Eestis leiduda, kuid vahel leidub ometi – ta tuleb toime vaid siseruumes, kus on aktiivne aastaringselt. Enamasti tuuakse nakkushaigus kaasa välisreisilt, aga ka saastunud ruumist võib nakkuse hankida. Kliiniline pilt varieerub: depression, isutus ja kaalukadu, palavik, põrna ja lümfisõlmede suurenemine, verevalumite teke, silmapõletik, ajukelme põletik, jne. Verepildis on olulised muutused. Ka erlihhioosi puhul võib esineda lonkamist ja valulikkust liigestes.

Babesioos on samuti puukide teel leviv haigus, mida võib kaasa saada Kesk-Euroopa reisidelt, aga suured puhangud on olnud isegi meie lähiriigis Leedus. Babasioosi tekitav ainurakne bakter hävitab punaseid vereliblesid. Haigustunnuseks on üldine loidus ja kurnatus, oksendamine ja kõhnumine, verepilt näitab aneemiat. Babesioos võib levida ka koeralt koerale, kui nakatunud koer juhtub teist hammustama. Tiinel loomal levib haigus ka loodetele.

Kassid nakatuvad puukide poolt levitatavatesse haigustesse harvem

Borrellioosi tüsistused kassidele on rängad, kuid õnneks on kassid üldiselt suhteliselt vastupidavad Lyme´I haiguse suhtes. Ent kui haigestumine on toimunud ja kui ravi viibib, tekivad olulised neuroloogilised kahjustused ning samuti kahjustused liigestes, südames ja neerudes. Märkimist väärib veel hemobartonelloos, mis kahjustab punaseid vereliblesid ja põhjustab aneemiat. Haigustunnusteks on kahvatud limaskestad, letargia, katkendlik avatud suuga hingamine. Tulareemia on harvaesinev, kuid sageli surmav bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab palavik, lümfisõlmede suurenemine ja mädakolded organismis. Sageli ravile allumatu ja surmaga lõppev cytauxzoonos on õnneks samuti harvaesinev nakkushaigus. Harva põevad kassid seda haigust subkliiniliselt. 

Kuna kassid on äärmiselt tundlikud loomad, siis on väga oluline kasutada just neile mõeldud puugitõrjevahendeid ning kindlasti on mõtet ka oma veterinaariga sel teemal eelnevalt nõu pidada.

Kuidas haigestumist vältida?

1. Kasuta puugitõrjevahendeid terve puugihooaja vältel (spot-on-nahatilgad, puugirihmad, aerosoolid, tabletid).

2. Tee puugitõrjet korraga kõigile pere loomadele.

3. Vaata alati üle jalutuskäigult tulnud koer ja kass, eemalda karvkattel kõndivad puugid.

4. Puugi eemaldamiseks kasuta spetsiaalset puugikonksu. Et mitte ise nakatuda, väldi puugi eemaldamist sõrmedega. 

5. Hävita eemaldatud ja mahakukkunud puugid.

6. Kinnitunud puugi eemaldamise järgselt konsulteeri loomaarstiga

7. Pärast puugi eemaldamist jälgi oma looma ning kui märkad esmaseid haigussümptomeid, kiirusta kohe veterinaari juurde, mitte ära jää ootama.  

Allikad:

1.1. Relationship between development of antibodies to Borrelia burgdorferi in dogs and the subsequent development of limb/joint borreliosis. Levy SA, Magnarelli LA. JAVMA200:344-347, 1992.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles