Suurbritannias läbiviidud uuringust selgub, et arusaam, nagu oleks koer inimese parim sõber, ei pruugi tõele vastata, sest väidetavalt on nad isekad või ei saa aru, kui nende abi vaja on.
Värske uuring väidab, et koerad on isekad
12. august 2016, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portsmouthi ülikoolis tehtud uuringus tõdeti, et koerad armastavad inimestega suhelda ja edestavad sotsiaalsuselt näiteks šimpanseid, vahendab New Scientist. Kui abivalmid on koerad siis, kui nad näevad, et inimene nende abi vajab?
Katsealuseks oli 24 koera ning läbiviijad Patrizia Piotti ja Juliane Kaminski uurisid, kas koerad aitavad inimesel kaduma läinud asju leida.
Kõiki koeri testiti individuaalselt. Looma silme all paigutati toa ühte nurka mänguasi ja peitu pandi vihik – mida uurija oli varem kasutanud –, või klammerdaja, mida loom polnud varem näinud.
Kui vihiku kasutaja tuppa tagasi tuli ja eset otsima asus, näitas koer enamasti hoopis mänguasjale, mitte ei andnud märku, kus on vihik või klammerdaja.
Arizona ülikooli teadlase Clive Wynne'i sõnul pole selles midagi üllatavat, et koerad on isekad. «Kas koerad on huvitatud sellest, millest inimesed, või sellest, millest on huvitatud koerad?» küsib Wynne, sõnades, et koerad huvituvad siiski vaid koerte asjadest.
Koerte rühm, kellele toanurka mänguasja ei pandud, läbis testi paremini. Nimelt vaatasid nad olulisemalt kauem eseme peidukoha poole, eriti kui uurija rääkis nendega kõrgemal hääletoonil.
Lääne-Ontario ülikooli teadlase Krista Macphersoni sõnul võisid tulemused olla sellised ka seetõttu, et koerad ei saanud lihtsalt ülesandest aru. Naine märgib, et koerad on siiski tähelepanelikud ja abivalmid. «Võib-olla on koer treenitud susse tooma või raskemaid politseitöös vajalikke ülesandeid täitma. Peamine küsimus on, kui palju koerad tegelikult neile antavatest ülesannetest aru saavad,» märgib Macpherson.