Tervisekontroll loomakliinikus on oluline osa lemmiku igas elustaadiumis, kutsika- või kassipojaeast kõrge vanuseni. See võimaldab saada lemmiklooma üldise terviseseisundi kohta täpse hinnangu hõlmates põhjalikku kliinilist ülevaatust koos vajalikke lisauuringutega.
Tervisekontroll annab kindluse, et pealtnäha heas terviseseisundis loom on ka tegelikult terve ning aitab kõikvõimalikke haiguseid avastatada varajases staadiumis. Kontrollis tuleb käia vähemalt kord aastas, eakate loomade või mõnd kroonilist haigust põdevate lemmikutega iga poole aasta tagant.
Miks on tervisekontroll vajalik?
Lemmikloomad ei oska meile oma enesetunnet kirjeldada, neile on instinktiivselt omane nõrkust ja valu varjata. Selleks ajaks kui märkimisväärsed haigussümtomid ilmnevad, on terviseprobleem tihti juba kaugele arenenud. Loomaarst oskab tähele panna esimesi ohumärke, märkab puudujääke looma eluviisis ja tervishoius, ning paneb paika uuringuteplaani avastamaks haigused algusjärgus. Haiguste ennetamine on kordades lihtsam ja efektiivsem kui ravi, justnagu on ravi tõhusam haiguse algjärgus. Lemmikloomad vananevad kiiresti ning muutused looma organismis toimuvad ruttu. Aasta lemmiklooma elus on hulga pikem, kui peremehele tunduda võib. Iga-aastane tervisekontroll aitab meil lemmikloomade kiire elutempoga sammu pidada.
Mida tervisekontroll sisaldab?
Tervisekontrolli ülesehitus on individuaalne. See, mida uurida, sõltub loomaliigist, vanusest, eluviisist ning varasemast terviseseisundist. Oluline roll on loomaomaniku tähelepanekutel. Loomaarsti tuleb teavitada kõikidest tähelepanekutest looma igapäevases käitumises või väljanägemises, samuti kõikidest meditsiinilistest toimingutest, mis varasemalt tehtud. Selline informatsioon aitab loomaarstil otsustada, millele erilist tähelepanu pöörata ja milliseid lisateste teha.
Tervisekontroll jätkub looma kliinilise ülevaatusega, mille käigus uuritakse looma ninast-sabani kõikvõimalike ebanormaalsuste avastamiseks. Loomaarst hindab looma elutalitluse näitajaid nagu pulss, hingamissagedus ja kehatemperatuur, märgib üles täpse kehakaalu, kontrollib kõrvu, silmi ja hambaid, palpeerib üle kogu looma keha otsides märke kasvajatest, paistetustest ja nahavigastustest ning kuulab stetoskoobiga looma südame ja hingamishelisid.
Omaniku tähelepanekute, eelnev terviseseisundi ning kliinilise ülevaatuse leidude põhjal pannakse paika tervisekontrolli edasine kava. Kõige sagedasemini tehakse näiteks erinevaid vereanalüüse. Vererakkude arv annab infot näiteks aneemia või põletike olemasolust. Erinevate keemiliste ainete koguse määramine veres võimaldab avastada puudujääke organsüsteemide või ainevahetuse töös. Võimalik on määrata väga spetsiifilisi näitajaid, näiteks teatud hormooni kogust vereringes – selliste testide vajadus selgub loomaomaniku ütluste, kliinilise ülevaatuse ja esmaste testide põhjal.
Nutikas on koguda enne tervisekontrolli tulemist natuke looma uriini. Urinianalüüs aitab lihtsasti avastada näiteks suhkrutõbe või kuseteede põletikke ja aitab hinnata neerude tööd. Roojauuring parasiidimunadele aitab otsustada, kas looma saadud siseparasiitide ravi on piisav.
Tervisekontroll läbinud lemmikloom saab kaasa soovitused edasiseks tervishoiuks - kohandatakse vaktsineerimisskeemi ja parasiiditõrjet, toitumist, liikumist ja kaalu jälgimist, naha-, karva-, ja hambahooldust. Nüüd on õige aeg ka kõikvõimalikeks küsimusteks.