Eesti koerainimesed alustasid juba viiendat korda üle-eestilist kampaaniat, mis suunatud eelkõige linnades ja suuremates alevites elavatele koeraomanikele.
Algas kampaania «Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!» (3)
29. märts 2016, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilusad päikesepaistelised ilmad meelitavad inimesi linnaruumi rohealadele aega veetma ja on paha küll, kui ei leia kohta kus istuda või veel hullem – astud esimese sammuna koera väljaheite sisse. See tekitab viha koeraomanike ja koerte vastu, mis on ka osaliselt põhjendatud.
Kuigi igal koeraomanikul on kohustus oma koera väljaheited ära koristada, ei täida seda nõuet siiski mitte kõik. Ka meedias on palju kirjutatud aktiivsetest linnakodanikest, kes pistavad lipukesi koerte väljaheidete sisse ja märgistavad talvel spreivärvidega, et saavutada meedia ja koeraomanike tähelepanu.
Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu oleks kõik koeraomanikud vastutustundetud ega koristaks oma lemmiku väljaheiteid.
Selline üldistamine solvab aga nii koeraomanikke kui ka koerainimeste gruppi juhtivat Kalju Metsküla, sest paljud koeraomanikud on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.
«Selle kampaaniaga tahame selgelt välja öelda, et ka meie, Eesti koerainimesed, ei aktsepteeri selliseid koeraomanikke ja kutsume kampaaniaga neid üles puhtust pidama. Olukorra parandamiseks ja koeraomanike korrale kutsumiseks on vaja ühiskondlikku aktiivsust. Nii koeraomanike endi seast, kui tavakodanikelt. Parimaks lahenduseks on filmida (ka pildistada) sellist tegevust ja siis näiteks Facebook gruppi Eesti Koerainimesed see üles laadida. Eesti on väike ja üsna kiirelt tuvastatakse isik, kes oma koera tagant ei korista. Kindlasti selline suhtumine parandab olukorda märgatavalt,» kirjeldab Metsküla.
Alati võib juhtuda, et väljaheidete kotte on kaasas vähem kui vaja või ununesid sootuks koju, oleme ju inimesed. Kindlasti ei tohiks selline põhjendus olla aga igapäevane.
Facebooki grupp Eesti koerainimesed on asutatud 2010. aastal ja praegu on grupis pea 12 000 koeraomanikku. Grupi eesmärk on parandada koerakasvatuse kultuuri Eestis. Samuti juhtida tähelepanu kitsaskohtadele nagu vääraretus, tervis kui ka kujundada eluterveid hoiakuid loomakaitses.
Saia-ja leivakott või biolagunev kilekott?
Tasub veel märkimist, et paljud koerainimesed peavad loodussõbralikuks kasutada vanu leiva- ja saiakotte. Kuigi kasutatakse kilekotti teist korda, päris nii see ei ole. Kas on ikka mõistlik korjata looduses kiirelt lagunev koera väljaheide kilekotti, mis prügilates maasse pressituna ei lagune ka 100 aastaga.
Metsküla soovitab kasutada biolagunevaid kilekotte. Väga õhukesest biokilest kott takistab väljaheidetes leiduvate viiruste ja bakterite levimist õhku ja samas laguneb see lühikese aja jooksul koos väljaheitega. Ka kõikides koerte jalutusväljakutel olevates prügikastides on saadaval biolagunevad kilekotid. Siiski peaks igal koeraomanikul olema taskus varuks mõned kotid.
Biolagunevaid kilekotte müüvad kõik suuremad lemmikloomakauplused. Samuti on need müügil suuremates kauplustes.