Koertega kerjused kurvastavad loomasõpru

Kerjus koeraga vanalinnas. Foto: Peeter Langovits

Loomasõpru on kurvastanud Tallinnas suuremate kaubanduskeskuste ees olevad kerjused, kellel kaasas koer. Kuidas sellisel puhul käituda?

Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse esimehe Heiki Valneri sõnul Eestis kerjamine keelatud pole. «Ka koos koeraga kerjamine on seega täiesti seaduslik tegevus kui just annetuste nuiamine looma elunatukest ohtu ei sea. Reeglina ei sea ja suurimaks vaenlaseks võib olla vaid külm ilm. Kui aga kahejalgne selles juba vastu peab, siis küllap saab hakkama ka inimestes heldimust ja haletsust tekitav koerake,» selgitab Valner.

Kuuldused, just kui oleks süles olevad koerad uinutatud, Valneri sõnul paika pidada ei pruugi. «Veterinaar- ja Toiduameti spetsialistid on mulle teadaolevalt seda vähemalt ühe korra ka kontrollinud ja siis mingit uimastamist ei tuvastatud,» sõnab Valner, tuues näite, et kui tema Balti jaamas oma koer Miaga koha sisse võtaks, oleks tulemus sama. «Mina põlvitan ja ajan inimestel meele härdaks ja Miakas aitab vaikselt lamades sellele kaasa ja pole ma teda teps mitte uimastanud või roikaga pähe lüües unele suigutanud,» toob Valner näite.

«Viimati anti mulle koos koeraga kerjavast memmest teada detsembrikuus ja teate kohaselt nuiavat hingekriipiv tandem Viru hotelli vastas. Käisime teda koos Ellen Michelisiga otsimas, aga nagu kiuste oli nad sel päeval kadunud. Inimesi, keda see vaatepilt häiris oli teisigi ja siis me Kassikohvikus trehvasimegi ja otsisime probleemile lahendust. Tõtt-öelda ega me selle aruteluga muidugi kuhugi välja ei jõudnud. Käisin nädala vältel veel üsna mitu korda seda «daami koerakesega» otsimas, aga paraku olid nad kadunud nagu tinatuhka. Ometigi jäi mulle midagi muud silma. Näiteks Estonia vastas isegi lörtsise ilmaga hästi haleda välimusega põlvitav nooremapoolsem mees sõidutati sinna autoga. Hiljem tuli sama masin talle ka järgi. Mõne päeva pärast oli aga minu nägu juba tuttav ja mind nähes tegi vennike kohe minekut. Veider lugu ja see tekitab minus eneseski juba terve rea küsimusi, et millega siis tegelikult tegu oli? Äkki teda hoopis sunnitaks kerjama ja keegi paneb papi tasku?» sõnab Valner.

Omaette küsimus on, kas tasub kerjusele raha poetada. Valneri sõnul tuleb lähtuda sisetundest, kuid ilmselt tekitab kaasasolev koer igas loomasõbras kurbust.

Veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo peaspetsialist Margus Proses kinnitas, et vähemalt Harjumaa veterinaarkeskuse ametnik on taolisi vihjeid Viru keskuse piirkonnas kontrollinud. «Loomad on rahulikud, heas toitumuses, joodetakse perioodiliselt kausist, reageerivad adekvaatselt. Nende käitumine näitab, et nad on peremehe ja olukorraga harjunud. Ise olen juhuslikult möödudes sama täheldanud,» sõnab Proses, lisades, et sarnaseid probleeme võib kohata ka teistes Euroopa suurlinnades. «Seega ei näe me hetkel kerjuste koerte heaolu või ravimite väärkasutuse probleemi, kuid hoiame olukorral silma peal ja võtame hea meelega vastu ka põhjendatud vihjeid. Asjaolu, et mõni koer võõrast inimest klähvides ja hammustades ei tervita, pole põhjus tema heaolus kahelda.»