Eesti looduses on hakanud pisitasa uustulnukana levima tamme-kirjurähnid, kes olid meil 2005. aastani harulduste nimekirjas, kuid nüüd on nendest saanud Lõuna-Eesti lehtpuumetsades ja parkides väikese arvukusega pesitsejad.
Saage tuttavaks: tamme-kirjurähn on Eesti looduse uustulnuk
25. jaanuar 2016, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlalt võib neid uustulnukaid kohata Otepää kalmistupargis, Pühajärve pargis, Räpina pargis, Vana-Vastseliina lossipargis, Helme lossipargis ja Tartus Raadi kalmistul, kirjutab Looduskalender.
Tamme-kirjurähni juures hakkab silma roosa sabaalune, triibulised küljed ning hele kõhualune. Tema must seljasulestik sarnaneb suur-kirjurähni musta seljaga. Pealael olev punane kiir, mis emaslinnul lõpeb pealael, isaslinnul aga ulatub kukla taha, on sarnane suur-kirjurähni noorlinnuga ja seetõttu võib neid kahte liiki kergesti segi ajada.
Tamme-kirjurähn jääb oma suuruselt väike-kirjurähni ja suur-kirjurähni vahele. Tema nokk on kahe teise nimetatud rähni omast väiksem ning on mõeldud pigem nokitsemiseks kui «lammutamiseks«. Seetõttu kuuleme tamme-kirjurähni ka harva «trummeldamas«. Kõiki kolme kirjurähni iseloomustavad valged õlad ning nende sulestik on aasta läbi püsiva väljanägemisega.
Tamme-kirjurähni häälitsemist saab kuulata Veljo Runneli salvestisest.