Loomapäästja kiri koera hüljanud inimesele: Ta ootas sind

Banjo tee ääres. Foto: Kuvatõmmis videost

Internetis levib kulutulena loomapäästjate kiri inimesele, kes oma koera tee äärde jättis ja ise minema sõitis.

Californias asuvas loomade varjupaigas töötav Brooke Rapozo sai teate tee äärde jäetud koer Banjost, kes keeldus lahkumast kohast, kuhu südametu peremees ta jätnud oli, vahendab portaal Little Things.

Koeral oli külm ja tal oli nälg, ainus võimalus ellu jääda oli süüa puuoksi. Kui Rapozo koerani jõudis, oli viimane end kerra tõmmanud, segaduses ja kurb. Tunde koera juures veetnud varjupaigatöötajad teenisid viimaks looma usalduse ning ta pandi autosse ja viidi varjupaika. Pärast seda otsustas Rapozo kirjutada kirja inimesele, kes Banjo hülgas.

«Kallis Banjo peremees

Täna märkasime postkastis paari e-maili inimestelt, kes olid näinud tee ääres koera, kelle sa hülgasid. Vaadates kuupäevi, on koer seal istunud laupäevast saati. Me märkasime kirja alles nüüd, sest viimased päevad on kiired olnud. Otsustasime koha peale sõita ja vaadata, kas saame aidata. Muidugi oli ta seal.

Ta ootas sind.

Ta ei olnud lahkunud kohast, kuhu sa ta jätsid. Ta oli hea koer. Ta püsis lähedal kohale kus ta viimati nägi oma lemmikinimest. Ta arvas, et sa tuled tagasi. Ta vaatas iga mööduvat autot, lootes, et sa tuled tagasi. Su koer oli külmumas, näljane ja hirmunud, sest sa oled südametu inimene.

Ta ootas sind.

Ta oli nii näljane, et pidi puuoksi sööma. Head inimesed peatusid ja andsid talle toitu, aga ta oli ikkagi näljane ja segaduses. Isegi siis, kui ta ees oli söök, teadis ta, et ta peab ootama seni, kuni sa tagasi tuled.

Ta ootas sind.

Ta ei ole halb koer. Ta on väga hea koer. Sina olid halb sõber. Sa hülgasid kellegi, kes on valmis sinu eest oma elu andma. Kellegi, kes ei hooli sellest kui kaua sul tööl läheb. Kellegi, kes on lihtsalt õnnelik, kui sind näeb olenemata sellest, kas sa oled kodust ära korra või mitu päeva. Kellegi, kes lakub ära su pisarad ja toidu taldrikult kui oled söömise lõpetanud.

Ta ei oota sind enam.

Pärast seda, kui olime näinud teda teel kerra tõmbununa, tulime ta juurde tagasi. Oli juba pimenemas kui kuulsime kauguses koiotte. Me istusime seal tunde. Me rääkisime temaga, laulsime talle. Me toitsime teda ja pakkusime tekki. Su koer sõi me käest pärast seda, kui olime tunde talle kaugemalt toitu visanud. Su koer tuli viimaks meile lähemale kui me lamasime ja rääkisime, et kõik saab korda. Et see on viimane kord kui keegi talle haiget teeb. Su koer lasi mul viimaks pea peale pai teha. Ta viimaks viskas end selili ja lubas oma kõhtu sügada. Ta lubas endale rihma kaela panna ega jooksnud minema.

Ta ei muretsenud hetkeni kui oli vaja lahkuda. Ta tahtis sind oodata. Ta keeldus bussi minemast. Ma kandsin sinu suure, hirmunud ja lojaalse koera bussi. Ma kandsin ta eemale kohast, kus ta sind viimasena nägi. Ta ulgus terve aja kui me sõitsime. Ta ulg oli kõige valusam hääl, mida ma olen kuulnud. See oli hääl, mis andis märku südame murdumisest. Ta püüdis paaniliselt saada tagasi kohta, kus ta sind viimasena nägi. Ta ulgus seni, kuni varjupaika jõudsime.

Sa ei vääri sellist imelist koera. Sa ei vääri mitte ühtegi koera.

See koer unustab su. Ta leiab hea kodu kus ta saab armastust, mida ta väärib. Ta saab teada, mis tähendab õige kodu.

Mind ei huvita, kes sa oled või mis oli põhjus, miks sa koerast loobusid. See polegi ilmselt mingi väärt põhjus. Sa oled halb inimene. Ma loodan, et karma saab su kätte.

Lugupidamisega

Brooke»

Posted by Kings SPCA-Rescue on 3. jaanuar 2016. a.