Loomade valuravi – miks meie lemmikud on vahel tigedad?

Kass loomaarstil. Foto: TAR-TASS

Koerte ja kasside valu tuvastamine ja valuravi on teinud viimase aastakümne jooksul ülisuure arenguhüppe. Valuravi põhimõtted ja meetodid on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. 

Kõik haigused ja protseduurid, mis põhjustaksid valu teil endal on valulik ka teie loomal. Kindlasti esineb valu loomal, kes on läbi elanud trauma (autoavarii, kõrgelt kukkumine vms), operatsiooni (steriliseerimine, kastreerimine). Kõik kirurgilised protseduurid on valusad, ka pärast üldanesteesias operatsiooni teostamist nagu näiteks ka hamba eelmaldamine. Loom tunneb valu nagu meiegi. Ka põletik põhjustab valu.

Valu põhjustab palju kahjulikke tagajärgi ning tal on suur potentsiaal tõsiselt ohustada loomade heaolu. Näiteks võib valu põhjustada südametöö kiirenemise, vererõhu tõusu, südamerütmihäireid, tõsta organismis hapniku tarbimist, ahendada veresooni.  Valu võib põhjustada ka verehüübimishäireid - suurenedada verehüüviste tekkimise ja ka verejooksu ohtu. Lisaks mõjutab valu käitumist, kurnab psüühikat, tekitab kontsentratsioonivõime langust ning põhjustab agressiivsust aga ka depressiooni – jah ka loomadel võib tekkida depressioon.

Kehakeel

Valu teeb loomulikult ka tigedaks. See võib-olla on see üks põhjustest, miks meie koerad ja kassid on teinekord nii kurjad.

 Märkimisväärne teadustöö on tehtud ja leitud, et ebapiisavalt ravitud äge valu põhjustab operatsiooni järgselt pikenenud taastumise, suurenendab operatsiooni järgsetele tüsistuste tekkimise ohtu ja on suur riskifaktor kroonilise valu sündroomi kujunemisel. Vaatamata sellele on kliinilises praktikas äge valu operatsioonijärgses perioodis tavaline probleem ja sageli alaravitud.

Kuidas märgata, et lemmikul on valu? Selleks, et oma lemmikut aidata, kui tal on tekkinud vigastus või on meie armas sõber lihtsalt vanaks jäänud, peame me teadma, millele tähelepanu pöörata.  Tähtis on teada ja meeles pidada, et loomad ei nuta – isegi kui nad seda tahaksid. Samuti nad ei räägi, ega ütle, kust neil valutab. 

Seega on vajalik tundma õppida nende kehakeelt, märkamaks nende muutuseid. Olulisi tunnuseid ja muutusi, mis aitavad hinnata, kas teie loom kannatab valu käes, oleme võimelised looma käitumises märkama. Loomaomanik tunneb oma lemmikut kõige paremini ja teab, kuidas ta tavaliselt on käitunud. Tähelepanu peab pöörama näiteks kehahoiakule, sagedasele asendi muutmisele, aktiivsuse taseme muutumisele, enese puhastamisele, nurrumisele, agressiivsusele, hammustamisele, varjamisele, peitmisele, enesevigastamisele, pidev käppade, saba lakkumisele jms.

Ent mida valuga teha? Efektiivseim meetod valu ravimiseks on valu ennetada ja ära hoida. Koerte ja kasside valu ravimiseks on olemas efektiivsed farmakoloogilised (valuvaigistavad ravimid) ja ka mittefarmakoloogilised meetodid (jahutav külmakott, soojendamine, masaaž jt). Nagu ka inimeste, on loomade valu individuaalne. Erinevuste põhjuseks võib olla eelnev valuga seotud kogemus. Lemmiku puhul mõjutab  suhtumist valusse ka lemmiku kodune suhtumine, positiivne keskkond ja õhkkond aitab loomal vähem ebameeldivalt valu tunnetada.

Meeskonnatöö oluline

Tänapäeva meditsiinis leitakse, et valu ei pea keegi kannatama, ka loomad mitte. Valitseb kindel seisukoht, et ei ole olemas sellist nähtust nagu «hea valu»!  Valu on organismile kahjulik ning seda peab ära hoidma, õigeaegselt diagnoosima, ennetama ja ravima!

Operatsiooni järgselt peaks loomaomanik veenduma enne kliinikust väljumist, et kaasa on pandud valuvaigisti lemmiku jaoks, sest tavaliselt kodus olemasolevad  inimeste valuvaigistid (ibuprofeen, aspiriin, paratsetamool) ei sobi loomale manustamiseks! Kuigi nad on inimestele ohutud, siis lemmikloomale manustades on need kahjulikud ja põhjustavad toksilisi mürgitusilminguid.

Kui loomaarst on väljakirjutanud loomale valuvaigistit, siis tuleb järgida soovitatud ravijuhist – manustada ettekirjutatud valuvaigisti kogus soovitatud intervalliga kogu perioodi vältel regulaarselt. Kui valu on muutunud väga tugevaks, väljakannatamatuks, on seda juba raskem kontrolli alla saada ning sageli vajab eriväljaõppe saanud loomaarsti tähelepanu ja soovitusi.

Paraku on mitmed uuringud näidanud, et veterinaarmeditsiinis pööratakse valule liiga vähe tähelepanu ning seda ei võeta tõsiselt – järelikult seda ka ei vaigistata piisavalt. Olge tähelepanelikud oma lemmiku suhtes ja kui tekib kahtlus, et loom võib kannatada valu käes, tuleks kindlasti pöörduda loomaarsti vastuvõtule ning selgitada, mis on muutunud looma käitumises või olemuses. Rääkige täpselt, miks te arvate, et loom võib kannatada valu käes.  Valu hindamisel ja ravimisel on eriliselt oluline loomaomaniku ja kliiniku meeskonnatöö.