Miks peaks just talveajal varjupaigast looma võtma?

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomad on tänulikud, kui saavad jõule armastava perega tähistada.
Loomad on tänulikud, kui saavad jõule armastava perega tähistada. Foto: Caters News Agency/Scanpix

Varjupaikade ja hoiukodude vabatahtlikud kutsuvad inimesi üles veel enne jõule endale toredat sõpra ja kaaslast võtma. 

Pesaleidja MTÜ juhatuse liige Katrin Paala sõnul on loomade heaolu eest võitlevad organisatsioonid aastaringselt probleemi ees, et abipalveid on rohkem, kui suudetakse hoiukodudesse või varjupaikadesse mahutada. Talvel on olukord kurvem, sest tänavale jäetud loomi ähvardab surnuks külmumine. «Saame uusi abipalveid tegelikult iga päev,» tõdeb Paala kurvalt. 

Pesaleidja MTÜ Tallinna varjupaigas on hetkel täpselt 100 kassi ning 111 hoiukodus ootab parimat peremeest või perenaist kokku 231 kassi ja koera. «331 kodutut looma on väga suur arv, suurem kui me rahaliselt üleval jõuame pidada, mistõttu toodame iga kuu miinust. Meie loomade arv on tegelikult peaaegu kaks kuni kolm korda suurem, kui teistel vabatahtlike juhitavatel Tallinna kassitubadel. Suurte kampaaniate, messide ning abipostitustega saame tegevusega jätkata, seega raha pole tegelikult murekoht. Põhieesmärk pole sissetulevate loomade arvu vähendada ega ka tulu kasvatada, vaid siiski loomi veel rohkem koju saata,» selgitab Paala. 

Pesaleidja tublid vabatahtlikud räägivad põhjustest, miks just jõulukuul peaks endale toreda karvase sõbra võtma.

1. Kuna külma ilmaga märgatakse enda ümber kodutuid loomi kõige rohkem, saavad varjupaigad eriti suures koguses abipalveid. Külmal perioodil on varjupaigas elavate loomade arv väga suur. 

2. Külmal ajal on eriti oluline, et varjupaigad suudaksid abipalved vastu võtta, seega on tähtis, et juba kodu ootavad loomad saaksid päriskoju. See pole tähtis juba varjupaigas soojas olevate loomadele, vaid tänaval oma kohta ootavate ja külmetavate neljakäpaliste jaoks.

3. Jõulude ajal on pere väga palju kodus ja saab uue looma harjumiseks rohkem panustada ning teda vajadusel uue elukeskonnaga tutvustada.

4. Mis saaks olla veel parem jõulukink iseendale ja oma perele, kui päästetud sõber pikkadeks aastateks? Ja mis kõige olulisem - kõige parema kingi saab ikkagi kodutu loom. Tema jaoks on see oma pere ning palju sooja armastust, mida ta ehk ei olegi varem tunda saanud.

5. Üksikul inimesel on suurepärane võimalus võtta koduloom jõulude paiku, koosolemise aeg ikkagi ja külmadel õhtutel on mõnus oma karvase perekonnaliikmega diivanil kaisutada. Kuna uuel aastal kõik on uus, miks mitte alustada uut aastat uue pereliikmega?

6. Kui kodus on näriliste probleem, siis talv on aeg, mil närilised kõige rohkem majadesse tungivad ja kassid on ju teada-tuntud hiirepüüdjad ja -peletajad.

7. Talvel kassi võttes on ta soojemate ilmade saabudes juba piisavalt oma kodus elanud (kassipoeg juba piisavalt suureks kasvanud), et saab soovi korral ka väljas käima harjutada. 

Samas rõhutavad vabatahtlikud, et looma ei tohi jõulukingituseks teha kellelegi, kes seda kinki pole palunud. «Looma võtmine on siiski 20-aastane kohustus, mis peab olema uue peremehe enda soov,» rõhutab Paala. 

Pesaleidja hoiukodudes ja Kassitoas elavate neljakäpalistega saab tutvuda MTÜ kodulehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles