Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Kalakaamera: Forellidel on kätte jõudnud katsumusterohke kudemisaeg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aili Ohlau
Copy
Jõeforell
Jõeforell Foto: Tiit Hunt

Põlula kalakasvandusse üles seatud kalakaamera toob praegu vaatajate ette forellide katsumusterohke kudemisaja.

«Jälgides RMK Põlula kalakasvanduse juures oleva kalakaamera pilti võib jõuda mõistmisele, et kudemisaeg on forellidele üks suur katsumus ja hädaorg», kirjutab zooloog Tiit Hunt RMK loodusblogis.

Hunt märgib, et emaskala kõrval pesalohul olev isasforell on häiritud ning pidevalt sunnitud pesalt lahkuma, et peletada sissetungijaid,  liigikaaslastest «kiilupoisse».

Pimedal ajal on kaamerapilti sattunud saarmas ja peletanud kalad koelmult pikaks ajaks. Tavatuna tundus, et isegi metsnugis tuli vette kudepaika uudistama.

Seni pole siin veel keegi märganud vette sulpsatavaid kalakotka küüniseid, mis haaraksid jõeforelli otse pesalt. Võimalik on seegi.

Ohtratest vaenlastest ja häirivatest oludest hoolimata pole jõeforellid möödunud aastasadadel Eestimaal nii laialt levinud kui praegu. Tänapäeval elab see kalaliik paarisajas vooluveekogus ning pole enam ühtegi suuremat jõestikku, millest jõeforell puuduks.

Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel aegadel merest ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole kunagi merega ühenduses olnud, on kalad asustanud inimene juba mitmesaja aasta vältel.

Vaata kalakaamerat ka otsepildis

Tagasi üles